Üks aina levinum õngitsusmeetod, kuidas inimestelt tundlikke andmeid kätte saada, on superhindu pakkuvate võlts-brändipoodide loomine, mis sotsiaalmeediareklaamidega heauskseid inimesi konksu otsa meelitada üritavad.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul tuleb üle maailma, sh meil Eestis, üha sagedamini ette juhtumeid, kus inimene näeb Facebookis, TikTokis või muudes sotsiaalmeediakanalis reklaami ülimalt atraktiivsete brändikaupade „soodus-“ või „laomüügist“ ning need reklaamid võivad olla ka päris oskuslikult suunatud tulenevalt internetikasutaja hobidest ja huvidest.
Valdavalt üritavad need nn poed müüa maailmas tuntud brändikaupu, alates sporditarvetest nagu Nike ja Adidas, moe- ja luksuskaupadest, näiteks Louis Vuitton, kuni elektroonika- ja kodukaupadeni,
rääkis Kiik.
„Sotsiaalmeediareklaamis pakutakse tihtipeale kuni 90%-st allahindlust ning kui huviline veebipoe lingile klikib, satub ta õige brändipoega väga sarnasele koduleheküljele, kus avaneb pealtnäha imehea hinnaga suurepärane valik.“
Veiko Kiige sõnul on petturid selliseid võltspoode üha professionaalsemalt üles ehitanud – veel mõne aasta eest tavapärast vigast või puist inglise keelt enam eriti ei kohta, tootepildid on kvaliteetsed, juures on valikut hõlbustavad suuruste tabelid jne.
„Samuti võib ostja näilist kindlustunnet tõsta asjaolu, et kui hakata valima kohaletoimetamise aadressi, pakub süsteem ka Eestisse tarnides eeltäidetuna täiesti korrektset siinset aadressi koos suunakoodi ja maakonnaga,“ kirjeldab Veiko Kiik petturite põhjalikku eeltööd.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialist tõi peamise häirekellana välja asjaolu, et kui autentsetes e-poodides on soodusmüükide puhul tavaliselt kõikidele kaupadele kehtestatav allahindlus 10–15% ning 50% ja suuremaid allahindlusi pakutakse vaid valitud kaupadele või suurustele, siis võltspoodides on kuni 90%-se allahindlusega saadaval kõik suurused, mudelid ja värvitoonid.
„Tervet talupojamõistust abiks võttes võiks igaüks endalt küsida, kuivõrd tõenäoline on, et sulle pakutakse 400–500-euroseid Nike Air Jordani erimudeli tosse alla 100 euro või näiteks Luis Vuittoni 1200-eurost kotti 195 euroga,“ märkis Kiik.
Tähelepanu veebipoe nimel
Ostjate eksitamiseks kasutatakse selliste veebipoodide nimedes sageli ka brändi pärisnime, mida on täiendatud odavusele viitava laiendiga.
„Väga originaalilähedaste veebisaitidega petuskeemide ohvriks langeb üha enam inimesi – hiljutine küberturbeorganisatsiooni Security Research (SR) Labs analüüs näitas, et alates 2021. aastast on taoliste pettuste ohvriks langenud üle 850 000 inimese Lääne-Euroopas ja USAs ning kelmidele kaotatud raha kogumahuks hinnati 50 miljonit dollarit,“ osundas Kiik.
Võltspoest ostmisel on ostusumma kaotamise kõrval teiseks ja võimalik, et suuremakski ohuks kaardiandmete sattumine pättide kätte, kuna ostu tehes sisestatakse harjumuspäraselt tellimust kinnitades oma krediitkaardiandmed koos koduse aadressiga, mistõttu tekib reaalne oht suuremaks kaotuseks kui loodetud Air Jordani tossude ostuks kulutatud sadakond eurot.
Veiko Kiige sõnul on oluline tähele panna ka seda, et kuigi need „superpoed" tegutsevad aastaringselt, siis aktiviseeruvad need periooditi – näiteks hooaja lõpu- ja algusmüügi ning nn ostlemispühade ajal. „Praegugi tehakse paljude pakkujate poolt suuri suve- ja laotühjendusmüüke. Paraku aktiviseeruvad ausate kauplejate kõrval ka pätid,“ lisas Kiik.
Kokku hindab SR Labs, et selliseid aktiivseid võltspoodide domeene on kokku umbes 22 500 ning kui mõni ka kinni õnnestub panna, ilmub veidi muudetud veebiaadressiga identse välimusega „pood" kohe kusagil mujal välja.
„Kokkuvõttes kehtib siin sarnaselt teiste küberohtudega – näiteks investeerimiskelmustega – vana ütlus: kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis ülimalt suure tõenäosusega see tõsi ei olegi,“ pani Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik inimestele südamele.
