Ühendriikide maa-amet väljastas Eesti Energiale kuuluva Enefit American Oili seitsme taotluse kohta otsuse pärast avalikkuselt kahe kuu vältel saadud tagasiside analüüsimist, teatas BLM.

Otsuse järgi tohib Enefit American Oil läbi osariigile kuuluva maa rajada 13,7 miili ehk 22 kilomeetrit veetorustikku ja 5,58 miili ehk ligikaudu 9 kilomeetrit maa-alust maagaasi ülekandevõrgustikku.

Samuti tohib firma rajada 7,18 miili ehk 11,6 kilomeetrit maa-alust nafta- või õlitoodete ülekandeliini ning kaks 138-kilovoldist elektriliini. Samuti tohib Enefit renoveerida 5 miili ulatuses teed.

Ühenduste rajamine loob Enefit American Oili projektile ligipääsu maagaasile, elektrile ja veele, võimaldades samas objektile ligi saada ning võimalikus tehases valmiv õli sealt ka minema toimetada.

Enefit American Oili koridori projekt ühildub USA presidendi Donald Trumpi valitsuse eesmärgiga teha Ameerika energiasõltumatuks ning toetab töökohtade loomist, mis omakorda toetab kohaliku kogukonna arengut, teatas BLM. Kommunikatsioonide loomine peaks mõne aasta vältel looma 85 kuni 110 töökohta.

Eesti Energia soetas 2011. aasta märtsis Utah' osariigis hinnangulise suurusega 6,6 miljardit tonni põlevkivivaru. Energiafirma plaanis sealsete põlevkivivarude baasil välja arendada põlevkivist vedelkütuseid tootva tööstuse võimsusega 50 000 barrelit põlevkiviõli päevas.

USA looduskaitsjad on Utah' põlevkivikaevanduse ja õlitehase loomise projekti vastu võidelnud. "See plaan muudaks siinse ala pealmaakaevandusteks, eemaldaks väärtusliku vee meie jõgedest ning põhjustaks ohtlikku keskkonnareostust. See on kõik, mida Colorado jõe vesikond ei vaja," ütles keskkonnakaitsja John Weisheit keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumises USA maakorraldusametile, kirjutas BNS juulis.

Eesti Energia projekt, mis toodaks 30 aasta jooksul 550 miljonit barrelit põlevkiviõli, paisaks selle ajaga keskkonnakaitsjate hinnangul õhku 200 miljonit tonni kasvuhoonegaase aastas. "Energia kogus, mis kulub põlevkivi kaevandamisele ja õliks töötlemiseks, teeb sellest kõige süsinikuintensiivsema fossilkütuste maailmas," märgiti pöördumises.

Keskkonnakaitsjad võitlesidki konkreetselt vastu maa-ametile otsusele, mis lubaks Eesti Energia tütarfirmal Enefit American Oil rajada projekti jaoks tugitaristu. Algse projekti oleks trassikoridori rajatud 30 kilomeetrit veetrasse, 13 kilomeetrit maa-aluseid maagaasitrasse, 20 kilomeetrit maa-aluseid õlitrasse, 9 kilomeetrit teenindusteid ning ligi 50 kilomeetrit kõrgepingeliine.