Uuringus osales üle 100 idufirmade asutaja ja ligi 1800 töötajat Eestist, Lätist ja Leedust. Kolmest riigist on esimesel kohal Eesti 1400 idufirmaga, Leedus on 1100 ja Lätis 620 idufirmat. Eesti idufirmades töötab ligi 1 protsent kogu riigi tööjõust. Eesti idufirmad on kolme riigi võrdluses esirinnas ka loodud töökohtade, kaasatud investeeringute ning palgataseme arvestuses, teatas Google.
Startup Estonia tegevjuhi Eve Peetersoni sõnul panustab idufirmade majanduslik edu kogu riigi heaollu. "Iduettevõtlus on meie majanduse märkimisväärne osa. Innovaatilised ettevõtted loovad uut ärikultuuri, mis toob positiivseid muutusi nii Eestis kui üle maailma, näiteks kestlikumaid ärimudeleid, samme kliimapöörde, puhtama energia või tööstusinnovatsiooni suunas. Töötame täna koos ökosüsteemi organisatsioonidega, et leida viise iduettevõtluse arendamiseks ning iduettevõtliku mõtteviisi toomiseks majandusse laiemalt," kommenteeris Peeterson.
Google’i Eesti ärijuhi Kristina Randveri sõnul tingis uuringu vajadus leida üles Eesti iduettevõtluskeskkonna arengut soosivad tegurid. "Eesti idufirmad on ambitsioonikad: 56 protsenti püüab saada turuliidriks, 46 protsenti tahavad vallutada globaalset turgu. Me teeme nendega tihedat koostööd, aitame neil kasvada olemasolevatel turgudel ning laieneda uutele turgudele. Uuringuga soovisime saada teada kitsaskohad ning parimad viisid nende ületamiseks," ütles Randver.
Idufirmad ise nimetasid kahe peamise väljakutsena üleüldise talentide puuduse ning riskikapitalifondidelt rahakaasamise keerukuse. Lisaks selgus uuringust, et idufirmade asutajad pööravad liiga vähe tähelepanu nende ärimudeleid mõjutavale ja kiirelt muutuvale Euroopa Liidu seadusandlusele.
Uuringus osales 1798 Eesti, Läti ja Leedu idufirmade töötajat, kelle sõnul on kohalikul tasandil iduettevõtlussektori maine väga hea. Paindlik töö, karjääripotentsiaal ja motivatsioonipakett muudavad sektori töötajate sõnul atraktiivseks. 18 protsenti Eesti küsitletutest kaalub ettevõtte loomist või on juba iduettevõtjad.
Samas märgib 65 protsenti idufirmade esindajatest, et ambitsioonikate ja sobilike inimeste leidmine ja nende värbamine on keeruline. Enamik idufirmasektori töötajaid tunnistas, et eelistavad karjäärivalikul pigem suuri ettevõtteid või küpses faasis idufirmasid.
Potentsiaalsed iduettevõtte töötajad Eestis vastasid, et on valmis äsjaloodud idufirmaga liituma juhul, kui nad saavad keskmisest 42 protsenti kõrgemat palka. Kõrgele palgaootusele viitas 51 protsenti vastanutest, mis teeb sellest peamise põhjuse, miks alustavatesse ettevõtetesse on raske uusi töötajaid palgata.
Asutajate Seltsi presidendi ja Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepa sõnul saab talendipuudust kõige kiiremini lahendada avatud avatud ja motiveeriva talendipoliitikaga. "Meil on vaja maailma tippe, kes oma parimate teadmiste pealt kasvatavad Eesti idulugusid, sest idusektori ressurss on aju. Välistalent tuleb aga ainult sellesse keskkonda, mis on neile avatud ja atraktiivne, kus on piisavalt väljakutseid, mida Eesti idud on ka võimsalt pakkunud. Lisaks motiveerib talente võimalus saada aktsiaoptsioonide kaudu osa ettevõtte eduloost," märkis ta.
Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti idufirmad kõige suuremad aktsiaoptsioonide pakkujad Baltikumis. Eesti ettevõtete töötajatest vastas 24 protsenti, et üks nende peamine ettevõttega liitumise põhjus oli pakutav aktsiaoptsioon. 9 protsenti Leedu ettevõtete töötajatest ja 2 protsenti Läti töötajatest kinnitasid optsiooni olulisust töökoha valikul. Ühtlasi on Eestis ka Balti riikidest kõige suurem keskmine optsioonideks eraldatav aktsiate suurus, mis on ligi 10 protsenti.
Eesti on naaberriikidega võrreldes selgelt kõige edukam riskiraha kaasaja, kuid ligi 30 protsenti vastanutest peab riskikapitali kättesaadavust probleemseks. Kuigi rahastusvõimalusi jagub ning lisandub aina enam, ei jõua paljud idufirmad piisavalt varakult fondide vaateulatusse.
Civitta partneri Harri Tallinna sõnul peab ka korraliku tootega ambitsioonikas ja pühendunud meeskond tegema idufirma kasvuks järjekindlat ja kannatlikku tööd.
Keskmiselt peab Eesti start-up võtma riskikapitalifondiga ühendust vähemalt 23 korda enne, kui neil õnnestub raha kaasata,
rääkis Tallinn.
Tallinna sõnul tuleks olukorra parandamiseks ja välisrahastuse kaasamiseks kasutada eeliseid, mida pakuvad Eesti suhteliselt pisike ökosüsteem ja ligipääs kogenenumatele ettevõtjatele. "65 protsendil Eesti idufirmade meeskondades, kes on edukalt raha kaasanud, on vilunud ettevõtete asutajad," rääkis ta.
Samuti selgub uuringust, et Baltikumis loodud idufirmad ei näita üles piisavat huvi nende tegevust mõjutava Euroopa Liidu seadusandluse vastu.
Harri Tallinna sõnul peaksid idufirmad või nende esindusorganisatsioonid osalema digimajandusega soetud EL-i protsessides, mis mõjutavad nende tegevust nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. "Hea näide on Brüsselis 2018. aastal vastu võetud EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis kehtib kõikidele liikmesriikides tegutsevatele ettevõtetele ja mida vaadatakse eeskujuna ka mitmetes teistes riikides üle maailma," osutas ta.
Tema sõnul ei tohiks need idufirmad, kelle kasvuambitsioonid ulatuvad Euroopa Liitu või on hoopis globaalsed, piirduda pelgalt EL-i digivaldkonna poliitikaga, vaid peaksid ka nende kujundamises aktiivselt osalema.
