Startup Estonia andmetel tegutses Eestis tänavu esimesel poolaastal 1617 idusektori ettevõtet ning nende käive kasvas rekordilise 1,7 miljardi euroni, mida on 11 protsenti enam kui mullu samal ajal - idusektori ettevõtted tasusid riigile poole aastaga 175 miljonit eurot riiklikke makse.

Tehnopol Startup Inkubaator ühes Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Euroopa küberpädevuskeskusega (ECCC) korraldavad küberkiirendit, kuhu järgmised kaks aastat on oodatud kandideerima küberturvalisuse valdkonna iduettevõtted.

Idufirmade panus Eesti majandusse võib seitsme aastaga kasvada kuni viis korda ja samaks ajaks võib Eestis olla kuni 30 ükssarvikut, kuid selle saavutamiseks tuleb värvata täiendavaid talente ning kaasata senisest enam investeeringuid, selgus värskest Baltikumi idufirmade uuringust, mille viis Google’i tellimusel läbi Civitta.

E-residendid on asutanud ligi kolmandiku Eesti idufirmadest, selgub Startup Estonia ja Eesti e-residentsuse programmi värskest analüüsist.

Täna läbis riigikogus kolmanda lugemise äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise eelnõu, mis muudab tehingu notariaalse tõestamise vabatahtlikuks – idufirmad peavad uut seadust ettevõtlust soodustavaks.

Eesti iduettevõtjaid ühendava ja toetava programmi Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on tegemist olulise ja kauaoodatud muudatusega – äriseadustiku eelnõu muutmine vähendab tema sõnul oluliselt bürokraatiat välisinvesteeringute kaasamisel ning sellel on positiivne ja laiapõhjaline mõju Eesti majandusele tervikuna.

Muudatus on hädavajalik. Seni kehtinud äriseadustiku järgi pidid lisainvesteeringute tegemisel kõik ettevõtte osanikud ja kaasatav investor või tema esindaja, kohtuma samal ajal Eestis notari juures. Olemasolev seadusloome oli ligi 15 aastat vana ja selgelt iganenud. Üksmeelel olid nii koalitsioon kui ka opositsioon," ütles Truu pressiteate vahendusel.

Truu hinnangul olid senised osa võõrandamisele kehtivad vorminõuded liiga ranged, tekitades palju ebavajalikku bürokraatiat ja keerukust. "Varem kehtinud regulatsioon ei soodustanud kohalike ettevõtjate kasvu ja välisinvestorite kaasamist."

 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse direktor Raido Lember tõi välja, et iga kuuga jääb Eesti ettevõtlusesse tulemata potentsiaalselt kümneid miljoneid eurosid välisinvesteeringuid.

Näeme oma töös igapäevaselt, et välisinvestorite huvi Eesti noorte tehnoloogiaettevõtete vastu on viimaste aastatega selgelt tõusnud ning vajadus seadusandluse kohandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks on selle võrra suurenenud," selgitas ta.

Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on lihtsustada osaühingu osade võõrandamist ning kaotada ebavajalikud piirangud ja vorminõuded.

Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord ehk kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.

Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab riigikogu hinnangul paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing, välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris.