Hinnanguliselt enam kui 80% selliste nõukogude liikmetest on seotud
võimul oleva erakonnaga. Kõrge politiseerituse määr loob aga riski, et
juhtkondades ja nõukogudes olevad poliitikud ei suuda selgelt eristada
erahuvisid ühiskonna huvidest ning see omakorda soodustab avalike
vahendite väärkasutamise võimalikkust.
Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul on Eestis pälvinud
avalikku halvakspanu ametikohtade jagamine, mille eesmärgiks on erakonna
huvides töötavate isikute tasustamine, mitte aga ametikohale vastava
töö tegemine. „See tekitab omakorda erakondliku kontrolli, mis annab
võimuerakondadele võimaluse kasutada avalikke vahendeid lubamatult enda
huvides ning pärsib äriühingu tõhusat juhtimist avalikes huvides“
kommenteeris Tabur.
Politiseerumisega kaasneva võimaliku korruptsiooniriski vähendamiseks
soovitatakse uuringus kaasata äriühingute nõukogudesse rohkem
spetsialiste, tagamaks suuremat poliitilist erapoolikust ning ühingute
eesmärkide täitmist avalikes huvides. Samuti nõukogude liikmete ametisse
nimetamist volikogu otsusega, mis suurendab nõukogu liikmete
sõltumatust.
Uuringus analüüsiti muuhulgas Pärnu ja Tartu linnavolikogu
koalitsioonide ning äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete poliitilist
kuuluvust ajavahemikul 1999-2010 ning uuriti ekspertide arvamust
olukorra parendamise võimaluste kohta.
Uuring viidi läbi Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe
magistritöö „Kohaliku omavalitsuse äriühingu politiseerumine kui
korruptsioonirisk“ raames. Uuringu viis läbi magistrant Toomas Plaado
ning tööd juhendas professor Jüri Saar. Uuring on kättesaadav
Sisekaitseakadeemia kodulehel.
BNS
