Miks inimesed võlarattasse satuvad? Pärnus tegutseva MTÜ Pesapuu võlanõustaja Evelyn Eichhorst nentis, et põhjuseid on mitu, kuid üks neist on see, et üsna paljud inimesed ei oska majandada. „Neil puudub elementaarne finantskirjaoskus, samuti oskus oma soove ohjeldada – tahetakse tarbida kohe, mõtlemata sellele, kas see on jõukohane. Teine probleem on asjaolu, et järelmaksu- ja kiirlaenuvõimalused on väga lihtsasti kättesaadavad,“ mainis Eichhorst ja tõi näite.
Hiljuti harutasin lahti minu juurde nõustamisele tulnud inimese võlapundart. Ta oli aasta jooksul võtnud 12 järelmaksu. Ühega neist oli ostetud 116-eurone telefon ja järelmaksuleping tehtud nelja aasta peale. Kui ma küsisin, miks leping nii pikaks ajaks tehti, sain vastuseks, et kuna oli juba palju järelmakse võetud, ei olnud kuus korraga rohkem võimalik maksta kui 4,5 eurot. Mis siis, et kokkuvõttes läheb telefon niimoodi väga kalliks,
nentis Eichhorst.
Võlgu jäävad nii lihttöölised kui ka juhid
Tema sõnul jõuab võlanõustajate juurde nii töötavaid kui töötuid inimesi, samuti erineva haridustaseme ja ametitega inimesi: lihttöölisi, keskastme juhte, ametnikke. „Kui palk ja positsioon paranevad, tõusevad ka nõudmised elustiilile. Laenuvõtmine pigem hoogustub, kui palgad tõusevad. Aga kui inimene ei oska mõistlikult majandada, siis ta ei jõua kunagi sinnamaale, et suudaks palgast ära elada,“ kinnitas Evelyn Eichhorst tõsiasja, et võlgadesse võib jääda nii 800- kui 8000-eurose palgaga inimene.
Tema kogemusel alustavad võlglased oma probleemide lahendamisega tavaliselt liiga hilja. „Eks inimene hakkab tegutsema siis, kui on valus. Näiteks kui on algatatud täitemenetlus ja pangakonto kinni pannakse,“ ütles Eichhorst. Tegelikult võiks võlanõustaja juurde pöörduda palju varem, juba siis, kui tekib kahtlus, et lähiajal võib arvete ja laenumaksete tasumisega probleeme tekkida.
Inimestele võlanõustamise teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse kohustus ja pea igas maakonnas on võlanõustajad olemas. Võlanõustajalt nõu küsimiseks võib soovija pöörduda kas otse oma maakonna võlanõustaja poole või alustada kohalikust sotsiaalosakonnast, kust ta vajadusel võlanõustamisele suunatakse.
„Ka siis, kui inimene elab näiteks Pärnus, aga on sisse kirjutatud näiteks Põlvasse, on meil võimalik teha kokkulepe, et Põlva tasub meile teenuse eest ja inimene ei pea edasi-tagasi sõitma,“ selgitas Eichhorst. See, kas nõustamine on tasuta või peab abivajaja maksma, sõltub samuti sellest, kuidas omavalitsus on teenuse korraldanud.
Millist abi võlanõustajalt saab?
Evelyn Eichhorsti sõnul vaadatakse kõigepealt üle inimese laenulepingud – kui suured summad on tagasi maksmata, millised nõuded on õigustatud ja millised mitte. „Praegu on turul nn hallil alal toimetavaid ettevõtteid. Näiteks on inimesele antud 100 eurot laenu, aga tagasi küsitakse 600. Tuleb vaadata, kas nõue on õigustatud, sest ülikõrge intressiga laenuandmine on seadusega vastuolus. Samuti pole harvad juhtumid, kus inimene on saanud inkassofirmalt kõne, et ta on 3000 eurot võlgu – hakaku maksma. Kui ma küsin, mille eest ta võlgu on, ütleb inimene, et ei tea,“ tõi Eichhorst näiteid.
Järgmiseks vaadatakse koos üle, kui suured on võlgu jäänu sissetulekud, millised on tarbimisharjumused ja pere eelarve. Edasine sõltub sellest, milline on ülevaatuse tulemus. „Kui raha on piisavalt, nii et saab võlgu tagasi maksma hakata, alustan lepingupartneritega kokkulepete sõlmimist. Samas võib ka selguda, et pärast hädapäraste kulude ja söögi eest maksmist raha üle ei jää – sel juhul tuleb hakata tarbimisharjumusi muutma või sissetulekut suurendama,“ selgitas Evelyn Eichhorst. Kokkuvõttes tulebki selgeks teha kolm asja: kellele ja kui palju võlgu ollakse, kas on võimalik rohkem teenida ning mil moel saaks tarbimist vähendada.
Viimase kohta on kogenud võlanõustajal mitmeid soovitusi. „Inimesed muutuvad tihti kaameks, kui arvutame kokku, kui palju neil kuus suitsu ostmisele raha kulub. Või teine näide – tegin eelarvet üksikemale, kelle kuu teleteenuste arve oli 171 eurot – sellest kolmandik olid Google Playst ostetud mängud, ülejäänu aga suured internetipaketid. Kas see on mõistlik? Arvan, et alati on võimalik kokkuhoiukohti leida, aga inimene peab edasiseks tegutsemiseks leidma motivatsiooni. Mina ei saa kogu aeg kõrval seista ja öelda, et ära seda või teist asja osta,“ võttis Eichhorst kokku võlanõustaja töö tuuma: abivajajale õige teeots kätte näidata ja aidata tal edaspidigi kursil püsida.
