Maksehäireregistri statistika andmetel oli kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete, mida on kokku umbes 45.088, maksehäirete summa 2010. aasta teisel poolel 132 miljonit eurot ja maksuvõlgade summa ligi 99 miljonit eurot. Kokku on ligi 11.000 aktiivsel ettevõttel võlgu 231 miljoni euro väärtuses.
Majandussektorite lõikes on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud finants- ja kindlustus- ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris, vastavalt 42% ja 17%. Samas on maksehäiretega ettevõtete arv vähenenud põllumajandus-, veondus-laondus- ja tööstussektoris, vastavalt 12, 10 ja kaks %.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger ütles teisipäeval ettevõtete maksekäitumise teemalisel pressikonverentsil ajakirjanikele, et kuna osa valdkondi on liikunud paremuse suunas, on need tõmmanud kaasa ka teised.
Maksuvõlgadega ettevõtete arv on vähenenud kõikides majandussektorites. Maksehäiretega ettevõtete arv kasvas ainult kolmes maakonnas: Hiiumaal, Tartumaal ja Harjumaal, vastavalt 53, seitse ja kuus %. Maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenes seevastu kõikides maakondades – tublimad riigisektori võlgade vähendajad olid Põlvamaa, Raplamaa ning Läänemaa, kus maksuvõlgadega firmade arv langes vastavalt 30, 24 ja 21%.
Jäger märkis, et maksehäirete osas ongi praegu olukord kehvem suuremates piirkondades, väiksemates kohtades on ettevõtted suutnud paremini kohaneda.
Ta lisas, et paremini saavad hakkama suurettevõtted, neile järgnevad mikroettevõtted, kus töötajaid on alla 10. Krediidiinfo statistika järgi on vähenes maksehäirete ja maksuvõlgadega suurfirmade arv mullu teisel poolaastal võrreldes 2009. aasta sama ajaga vastavalt 18,2% ja 23,5% 4091 ja 6727 firmani. Maksehäiretega mikroettevõtete arv suurenes eelmise aasta teises pooles aastaga 1,9% 3515 ettevõtteni, kuid maksuvõlgadega mikroettevõtete arv vähenes 16,1% 5547 ettevõtteni.
Jägeri sõnul eelistavad ettevõtted praegu maksud enne maksta ja seejärel maksta tarnijatele. Ta märkis, et sellele on kindlasti kaasa aidanud maksuhalduri tõhus töö.
Jäger rääkis, et 2009. aastal oli kõrge krediidiriskiga ettevõtteid umbes kolmandik, praegu on neid neljandik. Jägeri sõnul oleks mõistlik, kui nõrga krediidireitinguga ettevõtete osakaal oleks 15-20 protsendi ringis ehk umbes kuuendik firmadest. Ta märkis, et tänavu teisel poolaastal jõuab selliste ettevõtete osakaal ilmselt 20-21 protsendini.
BNS
