Nii füüsilise isiku tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu veebruarikuu laekumist mõjutas uuele deklareerimise süsteemile üleminek. Maksu- ja tolliameti hinnangul on ligikaudu 2400 ettevõtet kasutanud uuele süsteemile sujuvamaks üleminekuks antud võimalust deklareerida tööjõumaksud veebruari lõpuks, mille tulemusel on laekumine oodatust pisut väiksem ja märtsis selle võrra suurem, teatas rahandusministeerium.
Tulumaksu tagastati veebruaris 62,1 miljonit eurot ehk 12,1 miljonit enam kui eelmisel aastal. Riigieelarves oodatud tagastuste maht kokku on 93 miljonit eurot.
Käibemaksu laekus veebruaris 133,1 miljonit eurot, mida on 9,2 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Laekumist mõjutab positiivselt eelkõige deklareeritud kulutuste vähenemine. Sellele on oluliselt kaasa aidanud käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF) rakendamine, mis on aidanud vähendada fiktiivsete kulutuste summat käibedeklaratsioonil.
Alates lisa rakendamisest on ettevõtete deklareeritud Eesti-siseste tehingute lisandväärtus kasvanud vaatamata käivete langusele suuremaks kui kunagi varem. Seda ka buumiaastatega võrreldes. Kasv tuleb eelkõige deklareeritud kulude oluliselt suuremas proportsioonis vähenemisest, kui on olnud käivete langus.
Ettevõtete deklareeritud käivete summa vähenes kõigil suurematel tegevusaladel ning kokku langes maksustatav käive 7,9 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Jaanuaris langesid nii Eesti-sisene müük kui ka soetus, vastavalt 7 protsenti ja 11 protsenti.
Aktsiiside laekumine oli veebruaris ootuspärane, kasvades võrreldes eelmise aastaga 15,6 protsenti. Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutas aktsiisimäära tõus aasta alguses. Laekumise tavapärane tase võiks hinnanguliselt taastuda teisel kvartalis, kuna siis peaksid kaupmeeste aasta lõpus soetatud madalama aktsiisimäärata alkohoolsete jookide varud olema realiseeritud.
Kütuseaktsiisi veebruarikuu laekumisse panustas enim laekumine diislikütuselt, mille tagas samuti seadusemuudatus – alates 1. jaanuarist ei tohi laevandus- ja raudtee sektoris kasutada soodusmääraga kütust. Tubakaaktsiisi laekumine vastab talveperioodi normaaltasemele, mil müüdud sigarettide kogused ongi aasta madalaimad.
Hasartmängumaksu laekus veebruaris 0,9 miljonit eurot ehk 51,1 protsenti vähem kui 2014. aasta veebruaris. Madal laekumine on ootuspärane ning põhjustatud seadusemuudatustest. 1. veebruaril hakkas kehtima mitu hasartmängumaksu laekumist mõjutavat muudatust: õnnemänguautomaatide senine inventaripõhine maksubaas asendub kahekomponendilise – inventari- ja käibepõhise – maksubaasiga. Mänguautomaatide ja -laudade maksustamismoment lükkub maksustamisperioodile eelnevast kuust sellele järgnevasse kuusse, mille tõttu tekib laekumisse kahe kuu pikkune auk. Samuti ühtlustub kaughasartmänguna mängitavate ja tavaliste õnnemänguturniiride maksubaas. Need muudatused mõjutavad ka veebruari laekumist, vähendades seda võrreldes eelmise aastaga. Märtsis on oodata tavapäraste laekumiste taastumist.
