Olukord tööstuses veebruarikuu jooksul ei muutunud — 2010. aasta lõpus
alanud tööstustoodangu kiire kasv jätkus. Tööstustoodangu kasvu vedas
endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus suurenes
võrreldes eelmise aasta veebruariga.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 2011. aasta veebruaris eelmise aasta
veebruariga võrreldes 42%. Oluliselt ehk 71% suurenes töötleva tööstuse
toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi ligi kolm neljandikku (73%)
kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli
jätkuvalt nõrgem — siseturule müüdi 14% rohkem toodangut kui eelmise
aasta veebruaris.
Veebruaris ületas toodang eelmise aasta sama kuu mahu enamikus
tööstusharudes. Elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes
eelmise aasta veebruariga võrreldes rohkem kui neli korda, on viimase 12
kuu jooksul tõusnud kõige suurema osatähtsusega tööstusharuks, mis
annab ligi neljandiku kogu töötleva tööstuse toodangu mahust. Järgnevad
suurema osatähtsusega tööstusharud olid puidutöötlemine ja metalltoodete
tootmine, kus toodang kasvas vastavalt 18% ja 49%. Väiksema
osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt
keemiatoodete, mootorsõidukite ning masinate ja seadmete tootmises,
peamiselt ekspordi suurenemise tõttu.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta veebruaris sama
palju toodangut kui jaanuaris, töötlevas tööstuses suurenes toodang
eelmise kuuga võrreldes 1%.
2010. aasta veebruariga võrreldes jäi elektritootmine samale tasemele, soojust toodeti 4% rohkem.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2002 – veebruar 2011 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea areng100usuunda ja -kiirust.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, veebruar 2011 (protsenti)
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga |
|
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc |
||
| KOKKU | -0,1 | 31,4 | 31,4 |
| Energeetika | -4,0 | 1,6 | 1,6 |
| Mäetööstus | -1,0 | 5,8 | 5,8 |
| Töötlev tööstus | 0,7 | 41,6 | 41,6 |
| toiduainete tootmine | 0,5 | -1,1 | -1,1 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | -2,8 | 17,8 | 17,8 |
| metalltoodete tootmine | -0,1 | 48,5 | 48,5 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 9,2 | 318,5 | 318,5 |
| elektriseadmete tootmine | -1,8 | 14,3 | 14,3 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 1,3 | 52,9 | 52,9 |
| mootorsõidukite tootmine | -6,3 | 56,6 | 56,6 |
| masinate ja seadmete tootmine | 6,6 | 57,9 | 57,9 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | 2,2 | 17,5 | 17,5 |
| ehitusmaterjali tootmine | 1,4 | -0,3 | -0,3 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistikaamet
