Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja märkis hiljutises intervjuus, et kuigi Venemaa vineer on turult sanktsioonide tõttu läinud, pole Venemaa puit siiski Eestist kadunud. Illegaalse Venemaa puidu skeem on imelihtne: dokumentides deklareeritakse, et puit tuleb hoopis kolmandatest riikidest.

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna valdkonnajuht Valeri Rauam ütles, et eelmisel aastal imporditi Eestisse kokku ligi 586 miljonit kilo kaubagruppi 44 kuuluvaid kaupu, ehk siis puitu, puittooteid ja puusütt. «Üle 90 protsenti impordist toimus esimese seitsme kuuga ning põhiline päritoluriik puidu impordil oli Venemaa, kust imporditi puitu üle 80 protsenti. Lisaks Venemaale toimus import veel 52 riigist, sh suuremad kogused Norrast, Valgevenest, Brasiiliast, Hiinast, Suurbritanniast, USA-st,» ütles Rauam, selgitades, et edasi toimus järsk langus Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide tõttu.

«Kõige suurem oligi puidu import Venemaalt just vahetult enne täielikku impordikeeldu kehtinud üleminekuajal märtsist juulini 2022, kus import oli lubatud enne 9. aprilli sõlmitud lepingute või nende lisalepingute alusel. Alates 10. juulist pole Venemaalt puitu imporditud,» rääkis Rauam.

Kuid loodus tühja kohta ei salli: Venemaa ja Valgevene asemel on koha Eesti puiduimpordi statistikas sisse võtnud teised riigid. Esikohal on Norra, Ukraina ja Vietnam – import neist on kõige enam kasvanud. Samuti on prominentsel kohal Hiina, Brasiilia ja USA. Tänavu märtsis oli näiteks import Hiinast vaat suurem kui kõik muu import kokku.

Aga lisandunud on ka täiesti uued riigid. Uute riikidena on päritoluriikidena lisandunud 2023. aastal näiteks Araabia Ühendemiraadid ja  Usbekistan. Ühendemiraatides on maailmapanga andmetel metsaga kaetud 4,5 protsenti riigist. «Kazakstanist ja Kõrgõzstanist on puidu import suurenenud pärast üleminekuaja lõppemist. Veendumaks, et päritoluriikide osas ei esine pettusi ning kaup siiski pärineb deklareeritud riikidest teostame kauba saabumisel tolliläbivaatuse ning kontrollime, et kaup vastaks deklareeritule,» kinnitas Rauam.

Rauami sõnul on ka tuvastatud mõningaid rikkumisi kauba päritolu ja kaubakoodi võltsimise osas. «Samas on ka juhtumeid, kus oleme saanud päritoluriigist kinnitusi, et kauba päritolu on õige ja kaup on nende riigist väljunud. Lisaks Kasahstanile oleme kontrolli objektiks võtnud ka Kõrgõzstani suuna.»

EMTA teeb füüsilist kontrolli, lisaks kontrollitakse ka dokumente. «Kui siiski jääb kahtlus, siis pöördume järelkontrolli raames päringuga lähteriigi tolli poole, et saada kinnitust, et kaup on vastavast riigist pärit.»

Rauami sõnul tuleb Eestisse ennekõike küttepuitu, sealhulgas puitpelletid, töötlemata puitu ehk saepalke, puitlaastplaati ja puitkiudplaati, saematerjali.