07.02.2023 Teisipäev

Vitsur: hinnatõusu vedas riigi otsus mitte toetada suurettevõtteid

LHV panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul jätkus hinnatõus jaanuaris peamiselt riigi otsuse tõttu mitte toetada suurettevõtteid kasvavate energiakuludega toimetulekul, mistõttu olid ettevõtted sunnitud need lõpptoodangu hindadesse üle kandma.

Heido Vitsur, LHV majandusanalüütik
Heido Vitsur, LHV majandusanalüütik Foto: rup.ee

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi tõus jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 0,8 protsenti ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 18,6 protsenti, kusjuures kaubad olid võrreldes möödunud aasta jaanuariga 19 protsenti ja teenused 17,8 protsenti kallimad. Ameti teatel mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta jaanuariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kolmandiku.

"Selles, et jaanuaris hinnad, eriti aga suurima kaaluga toidu ja mittealkohoolsete jookide kaubagrupi hinnad võrreldes detsembriga jätkasid kallinemist, ei olnud midagi üllatavat. See oli meie endi majanduspoliitiline valik. Eesti otsus toetada üksnes väikeettevõtteid ei saanud hindade dünaamikat muuta, sest väikeettevõtete mõju hindade üldisele dünaamikale on tühine. Samal põhjusel, ehk riigi vastumeelsuse tõttu turujõudude tegevust mõjutada, ei olnud üllatuseks ka see, et toiduainete ja teise suurima kaubagrupi – eluasemekulude – hinnakasv võrdluses möödunud aasta jaanuariga kujunes vastavalt 27,4 protsendi ja 31,6 protsendi suuruseks," tõi Vitsur välja.

Ta selgitas, et just nendel kahel kulugrupil on inflatsiooni üldisele tasemele suurim mõju, kuna nende kallinemine toob kaasa palgasurve, mis omakorda rahatrükki soosib. "Siinjuures tuleb meeles pidada, et kuigi need kaks kaubagruppi moodustavad küll keskmiselt vähem kui 40 protsenti tarbimise mahust, tõuseb nende kahe osakaal väiksema ja keskmise sissetulekuga perede tarbimises kahe kolmandikuni, mis omakorda on tekitanud Eestis erakordselt tugeva surve palkade tõstmiseks," tõdes analüütik.

Vitsur leiab siiski, et hinnangut valitsuse otsustele energiakriisi ohjeldamisel anda on vara. "Ülaltoodut kokku võttes oligi täiesti loomulik, et Eesti jäi endiselt Euroopas kolme kõige suurema hinnatõusuga riigi hulka, kus hinnatõus Euroopa keskmisest rohkem kui kaks korda kõrgem oli. Vastuse küsimusele, kas meie valitud tee soosib meie arengut või mitte, annavad järgnevad kuud ja aastad. Kui me suudame praegustele raskustele vastu pidada ja arengut jätkata, on meie positsioon Euroopa majanduses tulevikus oluliselt tugevam kui aasta tagasi," märkis analüütik.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255