Tänane Eesti Päevaleht väidab ekslikult, et statistikaamet tahab ettevõtetelt majandusaasta aruandeid senise kuue kuu asemel kahe kuu jooksul. Tegelikult on ettepanek lühendada esitamise tähtaega paari kuu võrra — auditeerimist nõudvad aruanded laekuksid nelja kuu jooksul ja auditeerimist mittevajavad kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Statistikaameti ettepanek lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole kindlasti kantud soovist tõsta andmeesitajate koormust. Statistika tegemisel on majandusaasta aruande andmestik oluline ja amet on selle kasutamisest väga huvitatud, et ettevõtted ei peaks samu andmeid mitu korda esitama. Laialdasemat kasutamist piirab majandusaasta aruande esitamise hiline tähtaeg ja pahatihti ka esitamisega hilinemine. Tarbija soovib infot oluliselt varem. Praegu kehtiv tähtaeg, mille järgi majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, pärineb arvutieelsest ajastust ja on olnud muutmatu ligi 20 aastat. Samas kaasajal kasutavad ettevõtted raamatupidamisprogramme ja esitavad majandusaasta aruande elektrooniliselt.
Sellest lähtuvalt tegigi statistikaamet justiitsministeerumile ettepaneku algatada tähtaja lühendamise arutelu. Statistikaamet näeb kasutegurit halduskoormuse vähenemisele riigis tervikuna kui majandusaasta aruande esitamise senist tähtaega lühendatakse paari kuu võrra. Kusjuures auditeerimist vajavate majandusaasta aruannete puhul oleks esitamise tähtaeg pikem, s.o neli kuud, auditeerimist mittevajavate puhul kolm kuud. Nii võiksid majandusaasta aruanded juuni asemel hakata laekuma juba märtsis ja aprillis.
