Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole seni võimalik üheselt vastata küsimusele, kas Eesti toetab finantstehingute maksu kehtestamist, kuni on defineerimata see, keda kõnealune maks hõlmab.
"Tegemist ei ole mitte mingisuguse triviaalse küsimusega, millele on võimalik vastata ei- või jah-vormis, defineerimata seejuures, keda see finantstehingute maks hõlmab, missugused saavad olema määrad ning mis tehinguid see finantstehingute maks puudutab," kommenteeris Ansip teisipäeval riigikogus Euroopa Liidu (EL) arutelul.
Ansipi sõnul tahab Eesti kindlasti selle initsiatiiviga kaasa minna, samas ei ole Eesti peaministri kinnitusel huvitatud sellest, et jaepanganduse tarbijaid saaks koormata täiendava maksuga. "Finantstehingute maks sellisena, nagu EL, Euroopa Komisjon seda kavandas, nägi ette finantstehingute maksu eelkõige finantsinstitutsioonide, suurte pankade vaheliste tehingute maksuna. Paraku praeguseks on täiesti selge, et 27 liikmesriigi hulgas see finantstehingute maksu komisjoni poolt pakutud kontseptsioon konsensuslikku heakskiitu ei pälvinud ja ei pälvigi."
Ansip märkis, et mõned liikmesriigid on kategooriliselt sellele finantstehingute maksule vastu ning lisas, et kindlasti finantstehingute maks ei tohiks pärssida säästmist. "Samas teiselt poolt tuleb tunnistada, et pangandus, eriti neid kõige riskantsemad tehingud, mida praktiliselt Eestis ei tehta, on võrreldes teiste majandustegevuste aladega alamaksustatud."
Ansipi sõnul tahab Eesti olla finantstehingute maksustamise küsimuses läbirääkijate hulgas. "Me ei taha olla lõpuks ainult olla selles rollis, kus on valida, kas lohiseda järel või jääda maha, liituda selle paketiga, mida teised on meie asemel kokku leppinud või öelda, et meie sellega ei liitu."
Valitsus otsustas üle-eelmisel nädalal kabinetinõupidamisel, et Eesti liitub nende riikidega, kes taotlevad süvendatud koostööd selleks, et uurida võimalusi finantstehingute maksu kehtestamiseks EL-is.
