BNS- teatel [tles peaminister Andrus Ansip esmaspäevasel riigikogu istungil, et täiendavalt tuleks analüüsida finantstehingute maksu mõju Euroopa Liidu majanduse ja finantssektori konkurentsivõimele, sealhulgas seda, mis on selle mõju majanduse finantseerimisele ja selle struktuurile, samuti pikaajalistele investeeringutele.
Ansip märkis riigikogu liikmete Inara Luigase, Rainer Vakra, Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laaneti poolt esitatud arupärimisele vastates, et kuigi valitsus põhimõtteliselt toetab ühtse finantstehingu maksu kehtestamise eelnõu eesmärke tagada liikmesriikide rahanduslik jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ning vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel, jääb eelnõus ebaselgeks, kuidas neid eesmärke saavutada.
Peaministri sõnul tuleks kaaluda finantstehingute maksu kohaldamisala piiramist selliste väärtpaberitehingutega, mis on kõige riskantsema iseloomuga ja on seega kõige suuremaks ohuks finantsstabiilsusele. "Finantstehingute maksu kohaldamisalast tuleb välistada tehingud investeerimistoodetega, mis on suunatud pikaajalisele säästmisele ja rahvastiku vananemisest tulenevate demograafiliste riskide maandamisele."
Ansip lisas, et konkurentsimoonutuste vältimiseks liikmesriikide vahel on oluline, et finantstehingute maks kehtestataks kõikides Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ning eesmärgiks peaks olema selle rakendamine ka globaalsel tasandil, vähemalt kõigis G20 riikides.
Euroopa rahandusministrid on finantstehingute maksu kehtestamise võimalusi korduvalt arutanud. Tänavu 22. juunil jõudis Ecofini nõukogu järelduseni, et komisjoni esitatud finantstehingute maksu ettepanek ei leia liikmesriikide ühehäälset toetust, mis maksuküsimustes on Euroopa Liidus nõutav. Selget vastuseisu finantstehingute maksule on väljendanud näiteks Ühendkuningriik ja Rootsi.
Siiski on Euroopa Liidu leppe ja Euroopa Liidu toimimise leppe alusel võimalik edasi minna tõhustatud koostööga, märkis Ansip. Kui vähemalt üheksa liikmesriiki on valmis finantstehingute maksu vallas tõhustatud koostööd kaaluma, esitab komisjon arutamiseks uue ettepaneku. "Kuna hetkel ainus realistlik stsenaarium ehk finantstehingute maksu rakendamine vaid osades liikmesriikides ei ole täielikult kooskõlas meie senise positsiooniga, siis arutab valitsus finantstehingute maksu teemat lähiajal uuesti," selgitas peaminister.
Kui finantstehingumaksuga loodetakse saada Euroopa Liidus tervikuna 57 miljardit eurot lisatulu, siis esialgsed arvutused pakkusid Ansipi sõnul ühtse finantstehingute maksu kehtestamise korral Eesti maksutuluks ligi 10 miljonit eurot. Eestis tehtavate finantstehingute hulk on teiste liikmesriikidega võrreldes väga väike ja võimalik maksutulu ei pruugi tähendada ka lisalaekumist Eesti riigieelarvele. Komisjoni algne ettepanek nägi ette finantstehingute maksu kasutamist Euroopa Liidu eelarve omavahenditena ja kõne alla võib tulla ka finantstehingute maksu kasutamine finantssüsteemi tugevdamiseks, rääkis peaminister.
Ansip rõhutas, et komisjoni algse ettepaneku järgne finantstehingute maksu ühine süsteem ei rakendu ning võimaliku tõhustatud koostöö raames kehtestatava finantstehingute maksu ettepaneku detailid on aga veel väljatöötamisel.
