"Jah, olen seda korduvalt öelnud ning ka koalitsioonileppes on kirjas, et töötuskindlustuse maksemäär peab alates 2013. aastast langema," ütles peaminister lehele.
Eesti Päevaleht märgib, et Ansipi ettepanek on siiski neli korda suurem kui seni valitsuse ametlike kavade järgi eeldatud töötuskindlustusmakse määra alandamine. Näiteks kas või rahandusministeeriumi viimases, 2011. aasta suvises majandusprognoosis arvestati lehe sõnul 2013. aastast maksemäära vähendamisega 0,3 protsendipunkti võrra.
Peaminister otsesõnu küll ei öelnud, et töötuskindlustuse maksemäära olulise vähendamise plaaniga väljatulek oleks seotud sel nädalal aset leidvate õpetajate ja ametiühingute streikide nõudmistega, kuid kasutas juhust neile vastata. Ansip jagas streigid kaheks, lahutades teineteisest õpetajate palgatõususoovi ja ametiühingute poliitiliste nõudmistega aktsioonid. Peaminister ütles, et riik saab ümber jagada vaid seda, mida maksumaksjad talle maksavad. Ja mõnedki välja pakutud õpetajate palgatõusu võimalikud katteallikad pole konkreetsele valitsusele vastuvõetavad.
Peaminister märkis, et lahenduse on haridusreformi näol välja pakkunud haridusminister Jaak Aaviksoo. Tema sõnul takistab õpetajate palgatõusuks raha leidmist Eesti "üledimensioneeritud koolivõrk".
Ametiühingute streikidest kõneldes oli Ansip rangem, kirjutab leht. Rääkides ametiühingute nõudmisest mitte tühistada 2013. aastast jõustuma pidavat omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkujate hüvitist, ütles peaminister, et selline hüvitis on Euroopaski suhteliselt erandlik.
"Eestis leppisid sotsiaalpartnerid uue töölepingu seaduse tegemise ajal kokku, et kõik uue seadusega seotud kulud peavad saama kaetud maksimaalselt 1,5-protsendise töötuskindlustusmaksega. 2009. aastal oli selge, et see pole võimalik, ning hüvitise kehtimahakkamine lükati sotsiaaldemokraatide ettepanekul edasi," rääkis ta.
Ansipi sõnul ei ole ka praegu võimalik kulusid 1,5-protsendise makse kogumääraga katta, seda ka ilma uue hüvitiseta. Leht kirjutab, et kui valitsus alandaks tulevast aastast töötuskindlustusmakse määra kolmele protsendile, jääks keskmise palga saajale aastas kätte ligi 83 ja kuus ligi seitse eurot enam, võttes aluseks Eesti keskmise brutokuupalga 2011. aasta neljandas kvartalis.
