Aprillis kasvas maksutulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22,8 miljonit eurot 390,9 miljoni euroni, teatab Rahandusministeerium. Laekumise kasvu panustas sarnaselt eelmisele kuule enam tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumine, kogutud käibemaksu kasv oli aga tagasihoidlik.
Aprillis laekus käibemaksu aastatagusest 2,3 protsenti enam, kuid kooskõlas kaubandusettevõtete müügitulu näitajatega on see olnud viimastel kuudel langustrendis. Viie kõige suurema tegevusala (toiduained, ehitus, mootorsõidukid, hulgi- ning jaemüük) deklareeritud käibed märtsis isegi vähenesid 0,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas võivad näiteks uute mootorsõidukite müügi ja ehitussektori käibed kuust kuusse oluliselt erineda. Mootorsõidukite müük pöördus aprillis taas kasvule ja eeldatavalt mõjutab see positiivselt ka maikuu laekumisi.
Kütuste tarbimine on statistikaameti andmetel peamiselt seoses hindade odavnemisega kasvanud, kuid seni ei ole see kajastunud maksulaekumises. Kui mootorikütuse jaemüük kasvas märtsis 17 protsenti, siis aktsiisi deklareeritavad kogused vähenesid 8,3 protsendi võrra. Eeldatavalt tuleb põhjusi muuhulgas otsida erinevatest maksupettuse skeemidest, mille likvideerimisega maksu- ja tolliamet igapäevaselt ka tegeleb. Kogu mootorikütuste aktsiisi laekumisest pea kolmandiku moodustas tasutud aktsiis bensiinilt.
Nelja kuu kokkuvõttes on 5 protsenti kasvanud hasartmängumaksu laekumine. Hasartmängumaksu kogulaekumisest moodustab üle poole ehk 55,8 protsenti mängu-automaatid ja –lauad ning loteriid 38,9 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud laekumiste osakaal loteriilt ning kaughasartmängult ja õnnemänguturniiridelt.
Eelmistel aastatel oluliselt vähenenud mänguautomaatide arv on viimasel ajal stabiliseerunud ja hasartmängumaksu laekumist veab eelkõige loteriide tarbimise kasv, mis nelja kuu kokkuvõttes oli 7,6 protsenti. Loteriide tarbimist mõjutavad eelkõige elanike sissetulekute kasv, uute loteriide lisandumine ning kuude lõikes suuremate peavõitude loosimine.
