Sotsiaalmaksu tasumine kasvab kiiresti, kuigi kasv on aeglustunud. Aprillis tasuti sotsiaalmaksu 8,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Keskmine töötasu kasvas aastaga 5,7 protsenti, mis on samuti varasemast aeglasem kasv.
Deklareeritud töötajate arv samuti jätkuvalt kasvas, kuid aeglasemalt kui varem. Deklareeritud töötajaid oli 1,8 protsenti rohkem kui mullu. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis kolmandat kuud järjest, jõudes 58,2 protsendile, mis on ajaloolise kõrgtaseme lähedal.
Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites aprillis hõivatud töökohti kõige enam haldus- ja abitegevustes ning hariduses, vastavalt 3,8 ja 2,5 protsenti. Avaliku halduse sektoris töökohtade arv vähenes 1,3 protsenti.
Aprilli palgafond kasvas kõige kiiremini samuti haldus- ja abitegevustes ning hariduses, vastavalt 12,2 ja 11,2 protsenti. Suurematest sektoritest oli kõige aeglasema kasvuga töötlev tööstus 1,8 protsenti, mida mõjutas elektriseadmete tootmine, kus eelmisel aastal maksti suuri preemiaid. Palgafond kahanes aprillis mäetööstuses 0,8 protsenti ning aprillis hõivatud töökohtade arv langes selles sektoris 1,9 protsenti.
Füüsilise isiku tulumaksu tasuti aprillis 12 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Selle põhjusteks on nii maksuvaba tulu reform kui ka kõrgem tulumaksu eraldise määr kohalikele omavalitsustele. Maksu- ja tolliamet on aprilli lõpuks tagastanud 90 miljonit eurot tulumaksu. Tagasimaksmisele kuulub esialgsetel andmetel kokku 92 miljonit eurot, mida on 4 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal, arvestamata madalapalgaliste tagasimakset. Juurde tuleb maksta 40 miljonit eurot, mida on võrreldes eelmise aastaga samas suurusjärgus.
Esialgsetel andmetel vähenesid võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenu intresside tagastused oodatult 5 miljoni euro ulatuses, sest maha arvatavat ülempiiri vähendati 1200 eurolt 300 eurole alates 2017. aastast. Laste, koolituskulude ja vabatahtliku pensionisamba maksete mahaarvamine jäi eelmise aasta tasemele.
Juurde määratud tulumaks suurenes võrreldes eelmise aastaga kõige enam väärtpaberitulult – ligi 3 miljonit eurot. Suurenesid ka juurdemääramised kinnisvara, maa ja metsa võõrandamisest saadud kasu eest ning eluruumi üüritulu eest.
Aktsiisitulu kokku tasuti aprilli eest 86,6 miljonit eurot ehk 38,5 protsenti rohkem kui 2017. aastal sama ajaga. Sealhulgas tasuti kütuseaktsiisi 54,8, tubakaaktsiisi 16,2 ning alkoholiaktsiisi 12,6 miljonit eurot.
Kõige enam mõjutas aprilli aktsiisitulu kütuseaktsiisi varumine. Nimelt jõustus 1. maist vedelkütuse seaduse muudatus, mille kohaselt peab kütuse tarnija tagama, et tarbimisse antud kütuseliiter sisaldab energiamahu järgi minimaalselt 3,1 protsenti biokütust. Peamiselt varuti diislikütust, mille varude maht oli ligi 20 miljonit liitrit, mis vastab hinnanguliselt 10 miljonile eurole. Varud lastakse tarbimisse paari järgmise kuu jooksul.
Aprilli lõpuks oli valitsussektori eelarvepositsioon 0,37 protsendiga SKT-st ehk 91 miljoni euroga puudujäägis, mis tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus nelja kuuga 235 miljoni euroni, millest 92 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud.
Sotsiaalkindlustusfondide ehk töötukassa ja haigekassa eelarve puudujääk ulatus 11 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli aprilli lõpuks 153 miljoni euroga ülejäägis, mille üks põhjus on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksu eraldise määra tõstmine. Valitsussektori puudujääk on aasta alguses tavapärane ja seotud muu hulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta nelja esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanka arvestamata 54 miljoni euro võrra parem.
Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
