Juba 2012. aastal alguse saanud projekti eesmärk on mitme riigiasutuse nõuete koondamine ühte registrisse, tänu millele saab riik oma nõudeid tõhusamalt hallata ning inimesed saavad parema ülevaate oma rahalistest kohustustest riigi ees. Esimese etapina on alates 1. aprillist võimalik e-maksuameti/e-tolli kaudu näha oma äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning kinnistusraamatu toimingute riigilõivude ja äriregistri trahvide ning osakapitali deposiitidega seotud arvestust. Riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks luuakse inimesele eraldi riigilõivude ja tagatiste ettemaksukonto. Oluline on tähele panna, et sellega seoses muutuvad nende riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks mõeldud rahandusministeeriumi pangakontod. Uute kontode kohta saab infot kohe rahandusministeeriumi, 1. aprillist justiitsministeeriumi ja 1. juulist kohtute kodulehekülgedelt. Nendele kontodele tasutud summad kajastuvad e-maksuametis/e-tollis inimese riigilõivu ja tagatiste kontol. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, kinnistuportaalist, e-notarist või kohtute registri- ja kinnistusosakondadest saadud viitenumbrit. Inimene ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist.
Riigilõivude ettemaksukontole tasutud summasid ei kasutata inimese maksukohustuste tasumiseks. Enammakstud lõivude tagastamise taotlus tuleb endiselt esitada riigilõivu võtjale ehk sellele kohtule, kelle juures sooviti lõivustatud toimingut teha.
Kui inimesele määratakse äriregistri poolt trahv, siis selle tasumiseks tuleb kasutada määruses näidatud arveldusarvet ja viitenumbrit. Makse saajaks on maksu- ja tolliamet.
Juhul, kui inimene jätab trahvi tasumata, aga tal on näiteks käibemaksu tagastusnõue, siis võetakse see raha inimese ettemaksukontolt trahvi katteks.Projekti teine etapp saab valmis 1. juuliks ning siis hakkavad inimesed nägema e-maksuameti/e-tolli kaudu ka kohtute ja prokuratuuri lahenditest tulenevaid riigi rahalisi nõudeid.
Nõuete haldajaks ja sissenõudjaks jäävad endiselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja prokuratuur, mis muuhulgas edastavad tähtajaks tasumata nõuded kohtutäiturile.
