Ülevaate olulisematest muudatustest annab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Marko Udras Tööstuskoja Teatajas.
Äriregistrit peetakse ainult elektrooniliselt
Eelnõu kohaselt muutub äriregistri pidamine tulevikus paberivabaks. See tähendab, et avaldusi ja dokumente ei saa registripidajale enam paberkandjal saata. Praegu on võimalusi esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldusi ka paberkandjal. Eelnõuga kohustatakse aga notareid esitama notariaalselt kinnitatud avaldus ja sellele lisatud dokumendid registripidajale notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Kindlasti ei too nimetatud muudatus kaasa negatiivset mõju ettevõtjatele, sest viimastel aastatel on paberkandjatel esitatud avalduste arv olnud üliväike ning notariaalselt kinnitatud avalduste esitamine jääb notarite, mitte ettevõtjate ülesandeks. Samuti säilib ettevõtjatel võimalus esitada ise notariaalselt kinnitamata avaldus registripidajale läbi ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee.
Registrikartoteegi A- ja B-osa ühendamine
Osaühingute ja aktsiaseltside kehtivad üldandmed on praegu kättesaadavad registrikartoteegi B-osast. Sealt leiab informatsiooni muuhulgas ettevõtte ärinime, registrikoodi, aadressi, juhatuse liikmete ja aktsia- või osakapitali suuruse kohta. Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE), täis- ja usaldusühingute üldandmed on kättesaadavad registrikartoteegi A-osast. Eelnõuga soovitakse aga registrikartoteegi A- ja B-osad ühendada, sest mõlemad sisaldavad põhimõtteliselt samu andmeid ning järelikult puudub vajadus osade eristamiseks. See tähendab, et tulevikus räägitakse ainult ühest registrikaardist, kust võib leida andmeid nii äriühingute kui FIEde kohta.
Eelnevalt nimetatud muudatus võib tekitada küsimusi, kas ettevõtted ja FIEd peavad andma omapoolse panuse A- ja B-osa ühendamiseks ning uue registrikaardi moodustamiseks. Vastus on ei. Kuna registrikaardi andmed sisuliselt ei muutu, vaid vahetub nende asukoht kaardil, siis on võimalik muudatusi automaatselt läbi viia.
Kandeavalduse muutmise võimalus
Kehtiva seaduse alusel ei ole lubatud muuta ega täiendada kandeavaldust, kui avaldus on esitatud, kuid registripidaja ei ole veel kandemäärust teinud. Eelnõu teeb ettevõtjate olukorra mõnevõrra soodsamaks: seaduse jõustumisel on ettevõtjal võimalus muuta mõjuval põhjusel kuni kandemääruse tegemiseni oma avaldust või lisada sellele täiendavaid dokumente. Nimetatud muudatus peaks justiitsministeeriumi hinnangul vähendama puuduse kõrvaldamise või eitavate kandemääruste tegemise hulka. Samuti ei pea avalduse esitaja tasuma muutmiskande eest täiendavat riigilõivu.
Miinimumtrahv väheneb
Kui ettevõte jätab äriregistrile esitamata seaduses ettenähtud andmed (näiteks ei esitata tähtaegselt majandusaasta aruannet) või esitab valeandmed, siis võib kohustust rikkunud ettevõttele määrata rahatrahvi. Kehtiva äriseadustiku kohaselt on minimaalne trahvisumma 320 eurot. Selline trahvimäär kohaldub nii suurettevõtetele kui ka ühe töötajaga mikroettevõttele. Ilmselgelt on praegune 320-eurone minimaalne trahvimäär ebamõistlikult suur eelkõige väiksemate äriühingute suhtes. Olukorra parandamiseks nähakse eelnõus ette, et miinimumtrahvi suurust vähendatakse 320 eurolt 200 euroni.
MTÜde majandusaasta algus ja lõpp
Lisaks äriseadustikule kavandatakse eelnõuga muudatusi teistes seadustes, muuhulgas mittetulundusühingute seaduses. Eelnõuga kohustatakse mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA) teatama registrile oma põhitegevusala. Muudatuse eesmärgiks on parandada andmete täpsust. Praegu määrab tegevusala Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kuid selline määramine ei pruugi olla väga täpne. Eelnõuga nähakse ka ette, et MTÜd ja SAd peavad registrisse kandma majandusaasta alguse ja lõpu. Seletuskirjast tuleneb, et muudatuse peamine eesmärk on lihtsustada registripidajate tööd. Praegu peab registripidaja kontrollima iga MTÜ ja SA põhikirja, et teada saada, kas nende majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud või mitte.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et äriseadustikus ja teistes seadustes kavandatavate muudatuste mõju on ettevõtjate jaoks väheoluline. Eelnõu ei suurenda märkimisväärselt äriühingute ja MTÜ-de halduskoormust ega pane ettevõtjatele täiendavaid rahalisi kohustusi. Pigem võib ülalpool kirjeldatud muudatuste mõju hinnata ettevõtlussektori jaoks positiivseks, mitte negatiivseks.
