Eesti maksukoormus tõusis 2009. aastal muuhulgas ühekordsete ja osaliselt majanduslangusest tingitud mõjude tõttu 35,9 protsendini SKPst ning seetõttu hakkab see rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel vähenema. Aastaks 2015 on oodata maksukoormuse vähenemist ligi 31 protsendini SKPst.
2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus 2008. aastaga võrreldes 3,8 protsenti. Suur osa (ligi 1,7 protsenti SKPst) maksukoormuse kasvust tulenes SKP struktuurist - ekspordi kiire langus ei vähendanud maksulaekumisi samavõrd kui SKPd. Samuti reageeris tööturg majanduskriisile viitajaga, mis hoidis üleval tööturumaksude laekumist. Lisaks mõjutas ühekordselt maksukoormust olulisel määral II pensionisamba maksete peatamine, mis suurendas tehniliselt riigi tulusid, kuigi inimeste netosissetulek samal ajal hoopis suurenes. Otseste maksude osakaal SKPst langes 0,4 protsendi võrra eelkõige füüsilise isiku tulumaksu osakaalu vähenemise tõttu. Muuhulgas oli põhjuseks see, et 2009. aastal toimusid tulumaksutagastused alates esimesest lapsest.
Juriidilise isiku tulumaksu osakaal jäi aastal 2009 samale tasemele sellele eelneva aastaga võrreldes ning sotsiaalkindlustusmaksete osakaal SKPst kasvas 1,4 protsendi võrra vaatamata sotsiaalmaksu vähenemisele. Aastal 2009 tõsteti töötuskindlustusmaksete määra ja peatati riigi maksed II pensionisambasse, mis mõlemad suurendasid sotsiaalkindlustusmakseid. Käibemaksu laekumine vähenes vaatamata määra tõusule. Samas kasvas aktsiiside laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisitõusu, mis tõi kaasa kaudsete maksude osakaalu suurenemise kokku 2,8 protsendi võrra SKPst.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oli maksukoormuse tase Eestis 2009. aastal keskmiste hulgas. Kaudsete maksude osatähtsus SKPst oli meil üks kõrgemaid Euroopa Liidus, sotsiaalkindlustusmaksed ületasid EL keskmist taset. Otseste maksude osakaal oli samas EL keskmisest väiksem. Põhjuseks eelkõige juriidilise isiku tulumaksusüsteemi eripärad teiste liikmesriikidega võrreldes.
Kõrgeima maksukoormusega EL riigid olid 2009. aastal Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 48,1 ja 46,9 protsenti SKPst. Madalaima maksukoormusega riik oli 2009. aastal Läti, kus maksukoormus ulatus 26,6 protsendini SKPst. Alla 30 protsendi SKPst oli maksukoormus veel Rumeenias (27 protsenti), Iirimaal (28,2 protsenti), Slovakkias (28,8 protsenti), Bulgaarias (28,9 protsenti) ning Leedus (29,3 protsenti). Samas võib suurem maksutulude osakaal SKPst viidata ka riikide võimele makse efektiivselt koguda. Kõrgete maksumäärade tingimustes võib maksukoormus kujuneda keskmisest madalamaks näiteks seetõttu, et maksudistsipliin ettevõtete ja kodanike seas on nõrk. Arvestamata ühekordseid mõjusid on seega võimalik madalamate maksumääradega saavutada potentsiaalselt sama kõrge tulude osakaal SKPst, kui mõnes kõrgemate maksumäärade ja madalama maksudistsipliiniga riigis.
Võrreldes 2000. aastaga on suurim langus maksukoormuses 2009. aastal toimunud Slovakkias, kus näitaja langes 5,3 protsendipunkti võrra (34,1 protsendilt 28,8 protsendile). Seitsmes liikmesriigis on maksukoormus võrreldes üheksa aasta taguse ajaga tõusnud, suurim kasv on olnud Maltal (28,2 protsendilt 34,2 protsendile) ning Küprosel (30 protsendilt 35,1 protsendile). Eestis suurenes maksukoormus sama aja jooksul 4,9 protsendipunkti võrra (31 protsendilt 35,9 protsendile).
Kogumikku “Taxation trends in the European Union” antakse välja igal aastal. Lisaks üldisele liikmesriikide maksukoormuse võrdlevale analüüsile sisaldab see arvutusi näiteks tööjõu, tarbimise ja kapitali kaudse maksukoormuse kohta. Kogumikus käsitletakse põhjalikumalt ka keskkonnamaksudest tulenevat koormust.
