OECDs ettevalmistatav avaldus puudutab üleilmseid suurkorporatsioone ega muuda Eesti ettevõtete jaoks kehtivat tulumaksusüsteemi. Järgmise sammuna asub Eesti nüüd tihedatesse läbirääkimistesse EL liikmesriikide ja Euroopa komisjoniga, et Eesti huvid oleks kaitstud OECD kokkulepet rakendava EL direktiivi väljatöötamisel.
„Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem on olnud Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime üks alustalasid, mida tuleb tõsiselt kaitsta. Kuna Eesti on olnud üleilmse miinimummaksu kehtestamise vastu, oleme terve suve pidanud pingelisi läbirääkimisi, et saavutada olukorda, kus see üleilmne maks Eesti ettevõtjaid võimalikult vähe puudutaks. Valitsus saavutaski läbirääkimiste tulemuse, et miinummaks ei muuda enamiku Eesti ettevõtjate jaoks midagi ning see puudutab ainult rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid,“ selgitas peaminister Kaja Kallas.
„Suurte digihiidude maksustamine on samas ammu kõne all olnud. Taoline digimaks saab aga töötada ainult siis, kui kõik riigid suurte tehnoloogiahiidude suhtes samalaadselt käituvad, sest digitaalsed teenused ei tunne riigipiire. Suurte digiettevõtete maks puudutab 20-miljardilise müügituluga kontserne ning seega ei mõjuta Eestis ühtegi ettevõtet,“ ütles Kallas.
Peaminister selgitas, et suurte rahvusvaheliste korporatsioonide maksukeskkond muutub niikuinii ning seda sõltumatult Eesti otsustest.
Seetõttu liitume ülemaailmse maksukokkuleppega. Ise aktiivselt ettepanekuid tehes ja oma seisukohti jõuliselt kaitstes on meil parimad võimalused kindlustada, et Eesti ärikeskkond ja maksupoliitika jätkuvalt töötavad meie kõigi parema tuleviku huvides.
Täna toimub reformis osaleva 140 riigi koosolek, kus soovitakse lõplikult heaks kiita kahest osast koosnev maksupakett. Reformi esimene osa puudutab 20-miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaksu ehk nn digimaksu, mida Eesti toetab.
Reformi teine sammas puudutab üleilmset miinimummaksu äriühingute kasumilt, mis oleks vähemalt 15 protsenti. Miinimummaks kehtiks üksnes kontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ulatub vähemalt 750 miljoni euroni aastas. Homme soovib OECD saavutada poliitilise konsensuse selle ettepaneku toetuseks ja reformiga ühinevad riigid lubavad välja töötada ning 2023. aasta jooksul ka jõustada vajalikud seadused.
Kui kontserni peakorterist erinevas riigis tegutseva tütarühingu efektiivne maksumäär on alla 15 protsendi, tekib peakorteri riigil õigus efektiivse ja miinimummaksu vahe ise ära maksustada, mis tähendab Eesti puhul võimalust, et selliseid tütarettevõtteid hakkaks maksustama teine riik.
Eesti on pidanud oma huvide kaitsmiseks laialdasi läbirääkimisi, et saada rahvusvaheliste kontsernide siinsetele tütarettevõtetele võimalikult pikk maksuajatusperioodi, mis võimaldaks ettevõtetele rohkem paindlikkust otsustada oma rahavoogude üle kogu majandustsükli jooksul, mitte ei kohustaks meid kohe kasumeid maksustama. Kompromissina pakuti selleks nelja aastat.
