Murelapseks on OECD hinnangul eluasemeturg, kus hinnatõusu peaks pidurdama. Ka toob majanduse taastumine tööjõuturu tasakaalustamatuse, kus vaatamata pandeemia-eelsest ajast kõrgemale tööpuuduse määrale, ei ole leida vajalike oskustega töötajaid. See omakorda suurendab palgasurvet ning inflatsiooni.
OECD prognoosib Eestile selleks aastaks 9,6-protsendilist majanduskasvu. Järgmisel aastal peaks sisemajanduse kogutoodang kasvama 4,5 protsenti ning 2023. aastal peaks kasv aeglustuma 3,8 protsendini. Kasvu vedajaks on OECD prognoosi kohaselt eratarbimine, mida toetab majandpidamiste säästmise määra langus, Euroopa Liidu fondidest saadav raha ning investeeringud.
Inflatsioon peaks ka järgmisel aastal kiirenema 6 protsendi tasemele ning alanema 2023. aastal 3,2 protsendile. Tööpuuduse määr on tuleval aastal 5,4 protsenti ning ületuleval aastal 5,3 protsenti.
