OECD peab oluliseks, et Eesti töötaks välja vee-ettevõtluse riikliku strateegia, mis näeks ette valdkonna eesmärgid, tegevussuunad ja rahastamise poliitika. Strateegia peab toetama vee-ettevõtete koondumist, sest ainult selliselt on jätkusuutlikus tagatud, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming BNS-ile. Üheks võimaluseks võib Toomingu sõnul olla näiteks rahastamise suunamine väiksematele vee-ettevõtetele, sest just nendega ei soovi edukamad vee-ettevõtted liituda.
Ka veehinna kujundamine peaks OECD hinnangul olema korraldatud nii, et see motiveeriks vee-ettevõtjaid koostööd tegema, sealhulgas omavahel liituma, ja oma tööd efektiivsemaks muutma.
Vee hinda tuleks OECD soovituse kohaselt hakata tulevikus määrama kohustuslikus korras mingi kindla aja, näiteks kolme või nelja aasta tagant, mitte ainult siis, kui ettevõtjail selleks soov tekib,
selgitas Tooming.
Konkurentsiamet peaks lisaks veehinna määramisele hakkama hindama omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavasid ning neid omavahel võrdlema. Keskkonnaministeerium ja konkurentsiamet peavad välja töötama stiimulid, mis motiveeriksid vee-ettevõtjaid liituma.
Kõigi OECD soovitustega on Toomingu sõnul kavas arvestada. "Meil tuleb seada riiklikud eesmärgid ning nende täitmise tähtajad. Oluline küsimus on, millal tuleb riigil jõulisemalt sekkuda vee-ettevõtete konsolideerimisel või efektiivsuse muul moel saavutamisel," selgitas ta.
Eesti veemajandussektori tõhususe suurendamist uurivat projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist. Töid teeb OECD koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetamise peadirektoraadiga.
Peamised ülesanded tegevuskava elluviimiseks lasuksid keskkonnaministeeriumil ja konkurentsiametil.
Strateegia väljakujundamise töörühma kuulub kokku 21 liiget, esindatud on nii vee-ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, eksperdid kui ka erinevad riigiasutused, rühma tööd korraldab keskkonnaministeerium koostöös OECD-ga. Töörühma juhib keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.
