Viimasel 20 aastal on Eesti veemajandustaristusse investeeritud üle miljardi euro, millest 70 protsenti on olnud Euroopa Liidu abi. Eurotoetused veemajandustaristusse on nüüdseks lõppenud. Seega peame oma veemajandust ümber kujundama, et suuta edaspidi iseseisvalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust korraldada ning sellesse investeeringuid teha.
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul mõjutab veemajandust ka elektriturul toimuv. „Lisaks traditsioonilistele investeeringutele on vaja leida raha ka energiasäästu suurendamiseks,“ nentis minister. „Seega vajab veesektor ka tehnoloogilist arengut.“
Suur osa Eesti praegusest 150 vee-ettevõttest on mikroettevõtted, kes pole veeteenuse mõistiku hinna juures võimelised tegema vajalikke investeeringuid ega tagama kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul seisavad Eesti vee-ettevõtlusel ees keerulised ajad. „Meil tuleb leida lahendus, kuidas valdkond saaks hakkama ilma riigi toetusteta ning suudaks veeteenuse hinna arvelt pakkuda kvaliteetset teenust ja teha vajalikke investeeringuid. Praeguse mudeli järgi, kus meil on hulganisti väiksemaid vee-ettevõtteid, ei ole seda võimalik kõikjal teha ja tuleb mõelda konsolideerimisele“ selgitas Tooming. „Hetkel on meil veel võimalik elada tuleviku arvelt, aga otsused tuleb teha kiirelt, et hoida ära teenuse kvaliteedi langus.“
Keskkonnaministeerium pöördus 2020. aastal OECD poole, et saada maailma parimatel praktikatel põhinevaid soovitusi veemajanduse tuleviku kavandamiseks. Täna tutvustatakse OECD projekti „Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava koostamine“ soovitusi vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele.
Eesti veemajandussektori efektiivsuse suurendamise võimalusi analüüsis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetamise peadirektoraadiga. Tööd rahastati Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist (SRSP).
