18. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks rahandusministri esitatud esialgsed seisukohad nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas, kirjutab Eesti Maksumaksjate Liit ajakirja MaksuMaksja aprillinumbris. (1)
|
Toetame põhimõtteliselt eelnõu eesmärke a) tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikkus, b) suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ja c) vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel, millest tulenevalt oleme järgmistel üldistel seisukohtadel:
Konkreetselt direktiivi eelnõu suhtes oleme järgmistel seisukohtadel:
|
Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril 2011 algse ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis. Kui selgus, et EL tasandil finantstehingute maksu kehtestamine ei saavuta lähitulevikus vajalikku ühehäälset toetust, esitas Komisjon 11 liikmesriigi (Belgia, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia) taotluse alusel nõukogule ettepaneku anda luba teha tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas.
Liikmesriikide vaheline tõhustatud koostöö toimub vastavalt EL lepingu artiklile 20 ja EL toimimise lepingu artiklitele 326–334. Selles peab osalema vähemalt üheksa liikmesriiki ja see ei tohi kahjustada siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. See ei tohi olla takistavaks ega diskrimineerivaks teguriks liikmesriikide kaubanduses ega moonutada nendevahelist konkurentsi. Liikmesriigid, kes soovivad tõhustatud koostööd, esitavad komisjonile taotluse, milles täpsustatakse kavandatava tõhustatud koostöö ulatus ja eesmärgid. Loa tõhustatud koostöö alustamiseks annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Kõik nõukogu liikmed võivad osaleda nõukogu aruteludel, kuid hääletamisel osalevad vaid tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed. Ühehäälseks otsuseks on vaja ainult osalevate liikmesriikide esindajate hääli.
Valitsuse heakskiidetud seisukohad on aluseks edasistel läbirääkimistel. Eesti taotlust Komisjonile esitada finantstehingute maksustamise ettepanek tõhustatud koostöö kaudu ei saa käsitleda ennetava õiguslikult siduva kohustusena rakendada maksu. Vabariigi Valitsus ja Riigikogu otsustavad maksu kehtestamise üle alles läbirääkimiste lõpptulemuse põhjal lähtudes selle mõjust Eesti majandusele.
Enne Valitsusele esitatud arvamuse koostamist kuulas Rahandusministeerium ära arvamused huvigruppidelt ja seotud ametiasutustelt. Kõik arvamused olid meelestatud uue maksu kehtestamise vastu — osundati konkurentsivõime vähenemisele, peeti maksukogumist keeruliseks ja kulukaks ning rõhutati, et pensionifondide investeerimistegevust ei tohiks maksustada. Samuti peeti oluliseks läbi viia konkreetselt Eestit puudutav põhjalik mõjuanalüüs, kuna komisjon ei analüüsinud mõju üksikutele liikmesriikidele.
Maksu- ja Tolliamet mainis, et finantstehingute maksu kogumiseks tuleb luua täiesti uus ja kulukas arvestussüsteem. Eesti Pank on seisukohal, et finantssektori maksu tulu tuleks suunata sihtotstarbeliselt finantsstabiilsuse tagamiseks ja kriisikulude katmiseks. Kavandatava maksu asemel sobiksid nende eesmärkide saavutamiseks paremini kriisilahendusfondid ja konkreetseid riske piiravad meetmed. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et uus maks asetab Eesti finantssektori ebavõrdsesse konkurentsiolukorda võrreldes teiste liikmesriikidega, kes tõhustatud koostööga ei ühine. Igasugune finantstehingute maksustamine mõjutaks negatiivselt ettevõtete ligipääsu kapitalile ja seetõttu kokkukuivanud investeerimismahud kahjustaksid majandust tunduvalt laiemalt kui vaid finantssektor. Finantsinspektsioon viitab samuti direktiivi rakendamise kulukusele ja suurele halduskoormusele. Eesti Kindlustusseltside Liit ja Eesti Pangaliit leiavad, et finantstehingute maks ei vasta eesmärkidele ja väljendatud kriisi ajenditele. Seetõttu on tegemist ebaproportsionaalse vahendiga, mille tagajärjeks on kahjustav mõju investeerimisvaldkonnale tervikuna. Kuigi oodatav maksukoormus sektorile on väike, halveneb tunduvalt teenuste ja instrumentide kättesaadavus Eesti turuosalistele ja väheneb Eesti konkurentsivõime finantskeskkonnana. Eesti Väärtpaberikeskus mainib, et maksu tasumiseks tehingu tegemise hetkel puuduvad majanduslikult ja tehnoloogiliselt realistlikud lahendused. Oodatav maksutulu ei ole võrreldav maksuhaldurit ja kõiki turuosalisi mõjutavate keerukate infotehnoloogiliste arenduste ja hilisemate püsi- ja muutuvkuludega, seda kahaneva maksubaasi valguses. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda väljendas muret, et maksu tõttu võivad finantsasutused oma tegevuskoha või osa finantsteenuseid ja –instrumente viia Eestist välja. Samuti peeti võimalikuks, et väheneb Eesti finantssektori ja seeläbi kogu majanduskeskkonna atraktiivsus välisinvestorite silmis.
(1) Valitsuse seisukoha tekst, seletuskiri ja direktiivi eelnõu on kättesaadavad Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimiku number 13-0564).
