1. Tulumaksuarvestuse lõpptähtaeg on maksukohustuslaseti erinev
Tuludeklaratsioon tuleb endiselt esitada nelja kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta viimase kuu lõppemist. Kui majandusaasta lõpeb 31.12.2018, siis on esitamise tähtaeg 30.04.2019. Seadusemuudatus toob aga kaasa selle, et suure osa ettevõtete tulumaksuarvestuse lõpptähtaeg saabub oluliselt varem kui kümne kuu möödumisel majandusaasta viimase kuu lõpust, nagu see on siiani olnud. Sellest tulenevalt nihkuvad ka tulumaksu (jäännösvero) tasumise või enammakstud tulumaksu tagastamise tähtajad varasemaks - maksustamisperioodi lõppemisele järgneva teise kuu algusesse. Võimalik hiliseim tulumaksuarvestuse lõpu kuupäev on 31.10.Konkreetse ettevõtte tulumaksustamise lõppemise kuupäev on märgitud otsuses, mille saadab maksuamet umbes neli nädalat enne nimetatud kuupäeva postiga. Vahetult otsuse tegemise järel on see nähtav ka OmaVeros. Nelja nädala jooksul on ettevõttel võimalik veel deklaratsioonis esitatud andmeid muuta, kui selleks on vajadus.
Maksuamet koostab uue otsuse ja maksustamise lõppkuupäev võib (aga alati ei pruugi) muutuda hilisemaks, kui:
- pärast esimese otsuse tegemist parandatakse või täiendatakse tuludeklaratsiooni andmeid;
- maksuamet teavitab enne tulumaksustamise lõppkuupäeva saabumist ettevõtet kontrolli või järelevalve teostamisest, näiteks saadetakse selgitustaotlus;
- ettevõtte suhtes tehakse pärast esimese maksuotsuse koostamist lõppenud majandusaasta tulumaksu avansilisi makseid puudutav otsus. Avansiliste maksete suurendamist on võimalik maksuametilt taotleda kuni maksustamise lõppkuupäevani.
Näide: Ettevõtte majandusaasta lõppeb 31.12.2018. Maksuameti otsusega 15.05 on ettevõtte tulumaksustamise lõppkuupäev 12.06 ja tasumisele kuulub tulumaks (jäännösvero). Tulumaksu tasumise tähtaeg on 03.08. 20.05 otsustab ettevõte lisaks taotleda avansilist tulumaksu (võimalik taotleda kuni 12.06), mille määramise järel koostab maksuamet uue maksuotsuse, maksustamise lõppkuupäeva ei muudeta.
2. Rakendatavad sanktsioonid
Teine oluline muudatus on seotud trahvide ja viivistega, kui ettevõte täidab tuludeklaratsiooni (või muude andmete) esitamise kohustust hilinemisega või esitatud deklaratsioonis on puudusi.Kui ettevõte esitab deklaratsiooni tähtajast hiljem, kuid enne maksustamisperioodi lõppu, määratakse uue meetmena trahv (myöhästymismaksu), mille suurus on 100 eurot ja mida saab määrata vaid ühe korra majandusaasta kohta. Trahv määratakse ka siis, kui ettevõte parandab andmeid pärast deklaratsiooni esitamistähtaja saabumist, kuid enne maksustamisperioodi lõppu ja paranduste tulemusena suureneb tulumaksukohustus. Eelnimetatud trahv määratakse siis, kui ettevõte ise maksuameti sekkumise või selgitustaotluseta andmeid korrigeerib.
Näiteid:
Ettevõte esitab deklaratsiooni õigeaegselt 30.04, kuid pärast vea avastamist parandab omaalgatuslikult andmeid enne tulumaksuarvestuse lõppu 15.05, lisades varem deklareerimata tulu 15 000 eurot. Maksuamet määrab ettevõttele trahvi 100 eurot (myöhästymismaksu).
Ettevõte esitab tuludeklaratsiooni õigeaegselt 30.04, kuid pärast vea avastamist korrigeerib seda, suurendades kulusid, mida on õigus tuludest maha arvata. Ettevõttele ei määrata trahvi (myöhästymismaksu), kuna tulumaksukohustus ei suurene.
Maksuamet ei määra trahvi juhul, kui eksimus on väheoluline kas ajaliselt või rahaliselt, see ei ole korduv, ettevõttele on antud lisaaega deklaratsiooni esitamiseks või deklaratsiooni esitamist on takistanud maksukohustuslasest mittesõltuvad olulised tegurid.
Kui tuludeklaratsioon esitatakse või seda korrigeeritakse pärast maksustamise lõppkuupäeva; kui selles on olulisi puudusi või vigu (deklaratsioonil kajastuvad kulud, mida tuludest maha arvata ei ole alust või on jäetud osa tulust deklareerimata), mille kohta maksuamet on saatnud ettevõttele selgitustaotluse või deklaratsiooni ei esitata üldse enne maksustamisperioodi lõppemist, määrab maksuamet ettevõttele maksuviivise (veronkorotus). Viivise suurus on 0,5-10% paranduste tulemusena lisandunud tulust ja see ei saa olla väiksem kui 150 eurot, seda isegi juhul, kui protsendina arvestatud summa on väiksem. Viivise ülempiir puudub.
Viivise suuruse määramisel võtab maksuamet arvesse konkreetseid asjaolusid - näiteks kohustuste täitmata jätmise kordumist, vigade olemust ja olulisust. Kui vigade parandamise tulemusel maksustatav tulu väheneb ja eksimused ei ole korduvad või on väheolulised, siis viivist ei määrata.
Ettevõttel on kohustus esitada tuludeklaratsioon nelja kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Seevastu kinnitatakse Soome seadusandluse kohaselt (Osakeyhtiölaki) osaühingu majandusaasta aruanne üldkoosoleku otsusega kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest. Kui koosolek peetakse pärast tuludeklaratsiooni esitamist, on võimalik olukord, kus koosolek kinnitab majandusaasta aruande, mille andmed erinevad tuludeklaratsioonil kajastuvatest andmetest. Kui tuludeklaratsiooni korrigeeritakse pärast aruande kinnitamist viivituseta, siis maksuamet viivist ettevõttele ei määra.
Näiteid:
Ettevõte ei esitanud tuludeklaratsiooni tähtaegselt 30.04. Maksuamet on saatnud selle kohta teate, kuid sellest hoolimata deklaratsiooni ei esitata. Maksuamet koostab ettevõttele hinnangulise maksuotsuse, millele lisandub viivis (veronkorotus).
Ettevõte ei esitanud tuludeklaratsiooni tähtaegselt, kuid esitab selle enne, kui maksuamet saadab teatise kohustuse täitmata jätmise kohta. Maksuamet avastab, et deklareerimata on jäetud tulu 13 000 eurot. Ettevõttele määratakse trahv 100 eurot (myhästymismaksu) ja viivis 260 eurot (veronkorotus 2%*13 000 eurot).
3. Täiendav maksuotsus
Tuludeklaratsiooni parandused tuleb võimalusel teha enne maksuotsusega määratud tulumaksustamise lõppkuupäeva. See ei pruugi võimalik olla eespool juba mainitud olukorras, kus ettevõtte majandusaasta aruanne kinnitatakse üldkoosolekul pärast otsuses märgitud lõppkuupäeva. Sellisel juhul käsitleb maksuamet asja täiendava maksuotsuse menetluses.
Kui maksukohustuslane esitab pärast maksustamisperioodi lõppemist maksuametile apellatsiooni (oikaisuvaatimus), milles esitab uue info, mida varasemas tulumaksuotsuses arvesse ei võetud, siis maksuamet võib samuti teha täiendava maksuotsuse tavapärase apellatsioonimenetluse (oikaisuvaatimusmenettely) käivitamise asemel. Uus info võib olla näiteks müügitulu, mis oli varasemalt kajastamata nii raamatupidamises kui ka tuludeklaratsioonis. Sellist olukorda ei tule tõenäoliselt küll kuigi sageli ette. Täiendavale maksuotsusele võivad lisanduda trahvid. Maksukohustuslane ise täiendavat otsust valida või nõuda ei saa - selle otsustab maksuamet, millist menetlusviisi igal konkreetsel juhul rakendada. Menetluse algatamine maksukohustuslase jaoks varasemaga võrreldes ei muutu. Apellatsiooni saab esitada kohe pärast tulumaksustamise lõppu kas elektrooniliselt OmaVeros või paberkandajal vastaval blanketil (3309).
Näide: Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.12. Maksuameti väljastatud otsuses on maksustamise lõppkuupäev 02.07. Ettevõttes avastatakse 05.08, et raamatupidamisest ja tuludeklaratsioonist puudub müügitulu 15 000 eurot. Ettevõte esitab 12.08 maksuametile apellatsiooni (oikaisuvaatimus), mille tulemusena koostatakse 12.09 täiendav maksuotsus. Ettevõttel tekib kohustus tasuda tulumaksu. Täiendava maksuotsusega määratakse ka viivis (veronkorotus) 0,5% lisandunud tulust.
4. Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitamine
Pärast muudatuste jõustumist peab deklaratsioon maksuametisse laekuma hiljemalt selle esitamise tähtajaks kell 16.15. Hoolimata sellest, et alates 01.11.2017 peavad ettevõtted tuludeklaratsiooni esitama elektrooniliselt, on mõjuval põhjusel võimalik esitada see ka veel paberkandjal. Kui varasemalt võeti arvesse deklaratsiooni postitamise aega, siis nüüd enam mitte. Seega tuleb deklaratsioon postitada piisava ajavaruga enne esitamistähtaja saabumist.
Allikas: BDO Eesti
