Eesti finantssektoriga seotud ettevõtteid ühendava Financeestonia tegevjuhi Mae Hanseni sõnul oleks finantstehingute maksu juurutamisel väärtust ainult siis, kui sellega ühineksid kõik Euroopa Liidu (EL) riigid.

Financeestonia hinnangul ei pruugiks Eestis kogutav finantstehingute maksu summa ületada selle kogumiseks vajalikke investeeringuid, juhul kui see kehtestataks Euroopa Komisjoni praeguse ettepaneku põhjal.

"Financeestonia ei näe ühelegi osapoolele kasu killustatud finantssektori tekkest, ehk siis lahendusest, kus vaid osa riikidest liitub antud maksusüsteemiga. Kui Eesti jääb rakendatavate riikide hulka, kuid suurem osa meie naaberriike seda ei rakenda, siis toob see meie jaoks kaasa täiendava kapitalituru arengut pidurdava teguri," ütles Hansen. "Seda oludes, kus Eesti kapitaliturg on ka täna vähem efektiivne kui paljud teised Euroopa turud."

Ühendus märkis, et finantstehingute maksu idee pole uus. "Enamik seda analüüsinud rahvusvahelisi uurimusi leiab, et maksu rakendamine võib suurendada turgude volatiilsust ja vähendada väärtpaberitega kauplemise mahte," ütles Hansen. Põhjala piirkonnast on tema sõnul konkreetne näide ajaloost olemas.

"Rootsi kehtestas sarnase maksu 1984. aastal. Järgneva kuue aasta jooksul liikus pool Rootsi aktsiatega kauplemisest Londonisse, võlakirjadega kauplemine alanes 85 protsenti ja futuuridega kauplemine 98 protsenti," ütles Hansen. "Selle tulemusena suutis riik koguda näiteks võlakirjadelt vaid viis protsenti sellest maksusummast, mida loodeti. Veast saadi aru ja maks tühistati 1991. aastal."

Hanseni sõnul pole ka praeguse initsiatiivi puhul kindel, kas Euroopa Komisjoni prognoositud 55 miljardit eurot täiendavat maksuraha õnnestub koguda.

"Võib väita, et pakutud maksumäär on väga madal ja ei oma seega olulist mõju," ütles Hansen. "Paraku eirab selline suhtumine viimastel aastatel väärtpaberiturgudel toimunud struktuurseid muutusi, kus klassikaliste börside kõrval on kasvanud väga oluliseks mitmesugused uued kauplemiskeskkonnad."

Kauplemistasud on toimunud muutuste tõttu tema sõnul praegu oluliselt madalamad kui pakutud maksumäär. "Näiteks Tallinna börsil on tehingutasu pea 10 korda väiksem aktsiatehingu maksuks pakutud 0,1 protsendist. Likviidsematel turgudel on see vahe veelgi suurem," ütles Hansen.

Eesti oludes on Hanseni sõnul oluline, et praegu puudub riigis aktiivne võlakirja- ja tuletistehingute turg. "Seega oleks maksutulu peamiseks allikaks aktsiatehingud, kuna valitsus on öelnud, et pensionifondide osakute tehingute maksustamist ei pooldata," ütles Hansen.

"Vaadates börsi eelmise aasta kauplemismahte, siis oleks ideaalis olnud kogutud maksusumma alla paarisaja tuhande euro. Isegi kui kauplemisaktiivsus mitmekordistub, räägime me umbes poolest miljonist eurost," ütles Hansen.

Sellise summa kogumiseks peavad riik ehk maksu- ja tolliamet, Tallinna börs ja selle liikmed tegema Financeestonia hinnangul hulga investeeringuid, muutma süsteeme, protseduure ja teenustasusid. "Kahtleme, kas kogutud maksutulu ületab selle kogumiseks tehtavaid kulutusi," ütles Hansen.

Financeestonia väljendab oma seisukohtades muret, et mitme viimase aja finantssektori EL-i initsiatiivide puhul on Eesti ja Rootsi vastandlikel arvamustel. "Olukord, kus märgatav osa Eesti finantssektorist on Rootsi krediidiasutuste kontrolli all, kuid nii finantstehingute maksu kui üleruroopalise pangandusjärelevalve osas lähevad Eesti ja Rootsi vaated lahku, võib tekitada segadust ja tõrkeid kohaliku kapitalituru arendamisel," ütles Hansen.

Euroopa Komisjon on pannud ette kehtestada aktsia- ja võlakirjatehingutele 0,1-protsendine maks ja muudele tehingutele 0,01-protsendine maks. Eesti valitsus on üks 11 euroala riigist, kes soovivad tihendatud koostööd finantstehingute maksu direktiivi väljatöötamisel. Direktiivi eelnõu peab esitama Euroopa Komisjon.

Tihendatud koostöö on EL-i aluslepete järgi seadusandlik mehhanism, millega osa liikmesriike võib jätkata EL-i õigustiku raamides tihedamat koostööd. Selleks on tarvis vähemalt üheksa riigi koostööd, kuid sellist koostööd ei tohi teha EL-i ainupädevusse jäävates valdkondades ja koostöö peab jääma avatuks kõigile liikmesriikidele. Mehhanismi saab kasutada ainult viimase võimalusena, kui EL-i nõukogus on selgeks tehtud, et koostöö eesmärke ei saa mõistliku aja jooksul kogu EL-is saavutada.

Eesti soovib jätkata võimaliku finantstehingute maksu arutelu ja direktiivi eelnõu täpsustamist. Rahandusminister Jürgen Ligi on ütelnud, et valitsus "ei rutta tõotama, et see maks tuleb". "Me läheme koostööga kaasa, mis üldiselt on õige hoiak ühele väikesele riigile," ütles Ligi.

EL-i finantstehingumaksu tihendatud koostöö algatajad on Saksamaa ja Prantsusmaa, seda toetavad Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Sloveenia, Eesti, Hispaania, Itaalia ja Slovakkia. Finantstehingute maksu vastased on Suurbritannia ja Rootsi, euroala riikidest pole oma toetust andnud Soome, Iirimaa, Holland ega Luksemburg.