Mikk rääkis, et Eesti Energia plaanib alates 2016. aastast toota ligikaudu miljon tonni põlevkiviõli aastas, hetkel on tootmisvõimsus 200.000 tonni aastas. Miljonist tonnist poole moodustaks otse autokütuseks sobiv diislikütus. Teise poole moodustaksid raske kütteõli ja toorbensiin, mida saaks müüa Porvoo ja Mazeikiu rafineerimistehastele.
Miku sõnul oleks Eesti Energia võimeline maksma suuremahulise tootmise käivitumisel kaevandatud põlevkivi tonnilt 10 eurot maksu, seda juhul, kui võtta aluseks praegune naftabarreli hind. Mikk lisas, et suurenev tootmismaht ja põlevkiviõli kõrgemal tasmel väärtustamine võimaldaks kasumit nii ettevõttele kui riigile.
Praegu on Eesti Energial üks põlevkiviõlitehas ning tuleval aastal valmib üks uus tehas, mis Miku sõnul on tunduvalt efektiivsem. Esimese uue tehase kõrvale on plaanis rajada veel kaks tehast ning seejärel on plaanis rajada rafineerimistehas diislikütuse tootmiseks.
Kui hetkel teenib Eesti Energia ühelt kaevandatud põlevkivi tonnilt kasumit 23 eurot, siis uute põlevkiviõlitehaste ja rafineerimistehase lisandumisel oleks see näitaja 40 eurot tonnilt.
Mikk lisas, et mullu mais Eesti Energia ja Jordaania valitsuse vahel sõlmitud kontsessioonileping annab ettevõttele õiguse kasutada Jordaania maavara, samas maksab Eesti Energia selle pealt Jordaaniale naftamaksu.
Märtsis avaldatud praeguses koalitsioonileppes seisab, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon kaalub põlevkiviõli tootmisel põlevkivilt riigitulu (royalty) kogumise rakendamise otstarbekust.
BNS
