Heategevust on defineeritud mitmeti:
- Kodanikuühiskonna lühisõnastiku definitsiooni järgi on heategevus annetuste tegemine või vabatahtlik tegevus teiste inimeste heaolu parandamiseks.
- Eesti Õigekeelsussõnaraamat defineerib heategevust kui eraalgatuslikku abi puudusekannatajatele.
- Tulumaksuseaduse § 11 lõige 2 punktis 2 on sätestatud, et ühing on heategevuslik, kui pakub sihtrühmale (mille toetamine tuleneb põhikirjast):
- kaupa või teenust peamiselt tasuta
- või muul kasumit mittetaotleval viisil
- või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust
Selleks, et veenduda ühingu heategevuslikes eesmärkides, peab ühingu põhikirjast selguma sihtrühm, kellele heategevus on suunatud, ning heategevus peab väljenduma vähemalt ühes punktis 3 loetletud tegevusest.
Heategevuse eesmärgiks on toetada kogu ühiskonna abi vajavaid sihtrühmi - see tähendab neid, kes vajavad ühiskonna toetust.
Heategevusliku ühingu tegevusvaldkonnad ja sihtrühmad, kellele tegevus on suunatud, võivad tuleneda näiteks järgmistest tegevustest:
- vaesuse ennetamine või vähendamine
- hariduse edendamine
- religiooni edendamine
- tervise või elu päästmise edendamine
- kodakondsuse edendamine ja ühiskonna arendamine
- rahvuskultuuri arendamine, säilitamine ja edasikandmine
- amatöörspordi edendamine
- looduskeskkonna säilitamine, kaitsmine ja edendamine
- noorte, eakate, haigete, puuetega, finantsilistes raskustes vm ebasoodsas olukorras inimeste aitamine
- loomakaitse ja loomade heaolu edendamine
- teiste heategevuslike organisatsioonide edendamine
Ühing peab nimekirja taotlemisel tõendama, missugust kasu saab sihtrühm just tema töö tulemusena. See kasu peab olema tuvastatav ja selgitatav, aga ei pea olema mõõdetav või koguseliselt väljendatav. Heategevus võib olla suunatud mitte ainult konkreetsetele isikutele, vaid laiemalt heategevust vajavatele valdkondadele.
Heategevuseks on näiteks annetuste tegemine; heategevusliku tegevusvaldkonna edendamine; isikute toetamine, kes ise mingil põhjusel hakkama ei saa või on teistega võrreldes ebavõrdsemas olukorras, see tähendab nad vajavad kaitset, abi ning toetust ja ühingu tegevus võimaldab neil elada või tegutseda võrdväärselt teiste ühiskonna liikmetega; vabatahtlik tegevus teiste isikute heaolu parandamiseks jne. Samas tuleb märkida, et tegevuste loetelu, mida käsitletakse heategevusena, ei piirdu eeltoodud näidetega ning seda, kas mõni tegevus on heategevuslik, saab hinnata vaid lähtudes konkreetsetest asjaoludest iga juhtumi puhul eraldi.
Tulumaksuseaduse tähenduses on heategevuse mõiste tihedalt seotud nõudega, et ühingu tegevus, sealhulgas heategevus, peab toimuma avalikes huvides, mis on ka üheks põhitingimuseks nimekirja kuulumisel.
Tegurid, mida tuleks arvestada otsustamisel, kas ühing on heategevuslik:
- on olemas selge heategevusest kasusaav põhikirjas kajastatud sihtrühm
- heategevusliku tegevusega toetatakse põhikirjas loetletud valdkondi
- mittetulunduslik organisatsioon pakub kaupu ja teenuseid olulisel määral omahinnaga, alla omahinna või tasuta
- mittetulunduslik organisatsioon korraldab erinevaid heategevusüritusi (koolitusi, seminare, infopäevi, perepäevi, kultuuriüritusi jms) põhiliselt tasuta
- mittetulunduslik organisatsioon maksab stipendiume, toetusi, osutab materiaalset abi ühingu põhikirjas sätestatud isikutele - kes sellist heategevuslikku toetamist vajavad
Sageli ei tegutse ühing taotluse esitamise ajal veel eelnimetatud nõuete kohaselt, vaid planeeritakse seda teha tulevikus - see aga tähendab, et ühing ei ole veel heategevuslik. Samuti ei saa ühingut lugeda heategevuslikuks, kui aastas korraldatakse muude tegevuste hulgas vaid mõni heategevuslik üritus, tegevus või projekt ning selleks kulutatud aja ja tehtud kulude osatähtsus ühingu vastava aasta kuludes on ebaoluline või kui tegevuse eesmärk on suunatud ühingu liikmetele.
Soovitav on esitada taotlus nimekirja kandmiseks siis, kui ühingu tegevus tulenevalt eesmärkidest on peamiselt suunatud heategevusele ja ühing juba tegutseb avalikes huvides. Eeltoodud põhimõte tuleneb ka TuMS § 11 lõike 2 punktidest 1 ja 2.
Maksu-ja Tolliamet
