24.04.2023 Esmaspäev

Hotelliliit: plaan tõsta mõjuanalüüsita käibemaksu on vastutustundetu

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) saatis valitsusele pöördumise, milles soovitab alustada majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise teemal põhjaliku mõjuanalüüsi tegemist ning seniks tõsta vastav punkt kui läbimõtlemata samm planeeritavast maksude kobareelnõust välja.  

EHRL-i teatel liidule laekunud info kohaselt on kavas käibemaksumuudatust puudutav eelnõu saata juba 25. aprillil riigiasutuste kooskõlastamisringile ja 4. mail arutada valitsuses.
EHRL-i teatel liidule laekunud info kohaselt on kavas käibemaksumuudatust puudutav eelnõu saata juba 25. aprillil riigiasutuste kooskõlastamisringile ja 4. mail arutada valitsuses. Foto: pixabay

Liidu hinnangul mõjutab majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamine ja käibemaksu järsk tõstmine 22 protsendini ennekõike Eesti mainet turismisihtkohana ja majanduslikku käekäiku.

EHRL-i teatel liidule laekunud info kohaselt on kavas käibemaksumuudatust puudutav eelnõu saata juba 25. aprillil riigiasutuste kooskõlastamisringile ja 4. mail arutada valitsuses, mis ei jäta liidu vaates ruumi ei sektoriga dialoogiks ega ka mõjude hindamiseks.

EHRL-i juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul on tegu vastutustundetu ja läbimõtlemata plaaniga, mis ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõime tagamist ega piirkondade ühtlasemat arengut.

Valitsuse plaan tõsta majutusasutuste käibemaksu väga järsult seniselt üheksalt protsendilt 22 protsendini tähendab majutusasutustele ränka hoopi, millele paljud ettevõtjad ilmselt vastu ei pea,

nentis Käpp. 

Käpa sõnul on riigi keerulises seisus rahandust lappiva valitsuse soov kasutada ära kõik võimalused lisaraha leidmiseks mõistetav, kuid seda tehes peab nägema kaugemaid tagajärgi. "Pikemas perspektiivis tähendab selline 244-protsendiline käibemaksu tõus kindlasti turistide vähenemist, mis lõpuks toob kaasa hoopis maksulaekumiste vähenemise," märkis Käpp, lisades, et küsimus pole ainult majutusasutustest, vaid tema arvates kukub kokku kogu loodav väärtusahel.

2022. aastal külastas Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid kokku 1,2 miljardit eurot. Liidu sõnul näitavad uuringud, et iga turisti puhul läheb tema poolt sihtkohas tehtavatest kulutustest vaid 20 protsenti majutusele ning ülejäänud vahendid suunab ta sihtriigi majandusse. 

Käpp lisas, et majutussektor ootab valitsuselt kiirustamise asemel asjalikumat lähenemist küsimusele ning on valmis ka mõistlikeks kompromissideks. Näiteks on majutussektoris tegutsevad ettevõtted juba aastaid tähelepanu juhtinud samas sektoris tegutsevate lühiajaliste rendipindade ärile, mis on saavutanud majutusturu mahust juba ligikaudu kolmandiku ja mis suures osas on ka maksude kogumise osas niiöelda "hallis tsoonis". Samuti on liidu vaates jäänud tähelepanuta ettepanekud, mis aitaksid vähendada varimajandust toitlustussektoris, mis on majutusega tihedalt seotud.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255