Jaanuaris kasvas maksulaekumine eelmise aasta esimese kuuga võrreldes 10,7 protsenti 495 miljoni euroni. Enam suurenesid alkoholiaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumised, vastavalt 45,3 ja 24,4 protsenti. Oodatust veidi tagasihoidlikumaks jäi sotsiaalmaksu laekumise suurenemine.
Sotsiaalmaksu kogus Maksu-ja Tolliamet jaanuaris 182,4 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti enam kui mullu sama ajaga. Palga väljamaksete kasv oli 7 protsenti, mis viitab sellele, et tavapäraste aastalõpu preemiate kasv ei olnud oluliselt suurem keskmisest palgatõusust. Kiireimat palgakulude kasvu näitab jätkuvalt ehitussektor, kus väljamaksed tõusid detsembris 10,3 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu tugev kasv on seotud eelkõige riigi omanikutulu tasumisega. Sarnaselt eelmisele aastale tasus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riigieelarvesse detsembris dividende, millelt tulumaks laekus jaanuaris. Võrreldes 2011. aastaga suurenesid RMK dividendid 21 miljonilt 36 miljoni euroni, mis tõi jaanuaris kaasa oluliselt suurema tulumaksu laekumise. Vaatamata sellele, et avaliku sektori panus laekumise kasvu oli suur, moodustas avalik sektor juriidilise isiku tulumaksu laekumistest vaid kolmandiku. Seejuures erasektori ettevõtete dividendidelt kasvas laekumine jaanuaris 11,4 protsenti.
Seoses alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusuga aasta alguses soetasid ettevõtted enne aktsiisitõusu varusid. Kui alkoholi puhul tõi see kaasa aktsiisilaekumise 45,3-protsendilise kasvu, siis tubakaaktsiisi laekumise kasv oli 8,1 protsenti. Tubakaaktsiisi aeglasema kasvu põhjus on kõrgem laekumise baas, sest tubakaaktsiis tõusis ja varusid soetati ka aasta varem. Alkoholist varuti eelkõige kanget alkoholi ja täiendav laekumine ehk varud ulatusid ligi poole kuu mahuni tavapäraselt deklareeritud kogustest. Tubakatoodete varusid soetati samuti poole kuu mahus. Hinnaklassilt moodustasid ligi poole varudest kõige odavamad sigaretid ning veidi vähem kui kolmandik kuulus keskmisesse hinnaklassi ehk hinnaga 2,8 eurot.
Käibemaksu laekumine kasvas 10,2 protsenti, kuid seoses tavapärasest suuremate tagastustega detsembrikuus võis eeldada laekumise kiiremat kasvu. Detsembris kerkis jaekaubandus statistikaameti andmetel 8,5 protsenti, kuid maksudeklaratsioonil deklareeritud käibed suurenesid vaid 4,7 protsenti. Seejuures vähenesid nii mootorsõidukite müügi kui ehitussektori käibed vastastavalt 7,4 protsenti ja 5,9 protsenti. Ehitussektori käibed olid samas kõikidel eelnevatel kuudel 2012. aasta jooksul kasvanud kahekohalise protsendi võrra ja võib eeldada, et käivete langust põhjustab muuhulgas riigipoolsete tellimuste vähenemine seoses saastekvootide müügiga seotud investeeringute lõppemisega.
