Viimast on mõneti raske uskuda, arvestades, et olemasolev käibemaksusüsteem on Eestis kehtinud üle 20 aasta, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Mart Kägu asutuse pressiteates.
Kõige murettekitavam on siiski info pinnalt tekkida lastud (tekkinud) järeldus, et kuivõrd 10% ettevõtjatest tasub lõviosa laekuvast käibemaksust, siis ülejäänud ettevõtjatel lasub automaatselt pettusekahtlus. Kaubanduskoja hinnangul ei ole siiski antud statistika alusel kuidagi võimalik järeldada käibemaksupettuste levikut või ulatust. Pigem on tegemist lihtsalt peegeldusega Eesti majandusest.
Statistika puhul vaata numbrite taha
Alustada tuleks sellest, et jõuda selgusele, mis on statistiliste arvandmete leidmiseks üldse aluseks võetud.
Tähelepanuta ei tohi jätta neid ettevõtjaid, kelle puhul võib juhtuda see, et nad saavad riigilt käibemaksu rohkem tagasi, kui ise seda maksavad. Tegemist ei ole sealjuures seaduserikkumisega, vaid täiesti õiguspärase olukorraga, sest vastasel juhul oleks tegemist topeltmaksustamisega. Toon näite eksportööride vallast. Nimelt kehtib EL-s sihtkohamaa põhimõte, mis lihtsustatult öeldes tähendab seda, et maksustamine toimub selles riigis, kus asub kauba või teenuse lõpptarbija. See toetub põhimõttele, et kaupade ja teenuste ekspordil kohaldub käibemaksu nullmäär. Siin tuleb rõhutada, et tegemist ei ole erikohtlemisega, vaid justnimelt põhimõtte rakendamisega, et eksporditud kaupade ja teenuste maksustamine toimub seal, kus on lõpptarbija. Nii võibki eksportööri puhul juhtuda , et ta saab käibemaksu rohkem tagasi, kui ise seda riigile maksab.
Kõige selle juures ei saa mööda vaadata meie tänasest olukorrast ettevõtlusmaastikul. Täpsemalt siis sellest, et ca 87% Eestis reaalselt tegutsevatest ettevõtjatest on mikroettevõtted, kelle töötajate arv on vahemikus 1-9. Sellest tulenevalt ja MTA poolt väljakäidud seisukohti vaadates võiks omakorda küsida, mis eeldustel oodatakse sellise suurusega ettevõtetelt tohutuid käibeid. Mikroettevõtetest on omakorda suur hulk mõne töötajaga väikeettevõtted, kellel ongi väike käive ja sealt ei olegi palju maksta (kohustus on lihtsalt üldises pildis väike).
Kogu selle teema valguses ei saa kuidagi teha järeldust, et kõik ettevõtjad peale nende, kes maksavad suurima osa riigile laekuvast käibemaksust, on automaatselt ebaausad ja tegeleksid justkui maksudest kõrvalehoidmisega. Selline tõlgendus on ilmselgelt ennatlik ja ausate ettevõtjate jaoks tõenäoliselt isegi vägagi solvav.
Miks laienevad probleemid kõikidele sektoritele ühtemoodi?
Ei ole saladus, et MTA on meedia vahendusel viimasel ajal süstemaatiliselt sõna võtnud just ühel teemal ja selleks on probleemid käibemaksu laekumisega.
Meie, Kaubanduskojas ei püüagi väita, et käibemaksupettused polekski justkui probleem – vaid me tahame tähelepanu juhtida sellele, et teatud valdkondades on käibemaksupettused ilmselgelt rohkem levinud, kui teistes. Üks olulisematest on kahtlemata kütuseäri. Ja eks neid on veelgi, kus probleem tõsisem.
Detailsemat ülevaadet probleemidest, nende sisust ja põhjustest saab aga välja selgitada see, kellel on vastav info ja kohustused ehk MTA.
Maksuhalduri seisukohtadest jääb paraku mulje, et käibemaksupettuste ja alalaekumise probleemi püütakse mingil põhjusel laiendada kõikidele valdkondadele võrdselt. Sellisest üldistusest järeldatakse omakorda vihjamisi seda, et vaja oleks justkui vältimatult kõiki käibemaksukohustuslasi puudutavat täiendavat meedet, mis omakorda peaks ohjama käibemaksupettusi. Või oleks tarvis kogu süsteem ümber pöörata. Otsesõnu pole küll välja öeldud, missugune see meede peaks olema, ent viidatud on vajadusele muuta lihtsamaks maksuhalduri ligipääs ettevõtjate raamatupidamisele. Seega saame meie aru, et MTA sooviks on saada detailsemat teavet ettevõtjate raamatupidamise kohta. Hetkel puudub ka igasugune teave selle kohta, kas peetakse vajalikuks muuta kohustuslikuks näiteks täiendavate andmete esitamine koos käibemaksudeklaratsiooniga või soovitakse mingil muul viisil tagada maksuhaldurile lihtsamat ligipääsu ettevõtte raamatupidamise andmetele.
Kaubanduskoda ei ole omalt poolt toetanud täna ka neid ideid, mis puudutavad käibedeklaratsiooni lisalehe kehtestamist ja käibemaksu tasumist maksuhalduri kontole . Kuna jällegi ei ole selge, kuidas need lisameetmed olukorda paremaks muudavad. Oma liikmetelt saadud tagasiside põhjal oleme jätkuvalt seisukohal, et antud meetmed tõstavad meie tublide ettevõtjate halduskoormust ja nõuavad neilt lisa investeeringuid . Näiteks käibedeklaratsiooni lisalehe puhul võib vajalikuks osutuda isegi 1-2 inimese juurdepalkamine puhtalt maksudeklaratsioonide esitamiseks. Kas on see siis tõesti mõistlik lahendus?
Kiiret ja kõigile ühtemoodi sobivat lahendust pole
Maksuhalduri sõnavõttudest jääb mulje, et tahetakse luua kõigile ühtemoodi kohaldatavat meedet, mis suudaks lahendada kõik käibemaksu alalaekumisega seonduvad probleemid. Tahaksin siin välja öelda karmi ent ilmselge tõe – lihtsat ja kiiret lahendust nendele probleemidele pole. Siin tuleb vaadata iga valdkonda erinevalt ja läheneda igale valdkonnale tema iseärasusi arvestades. Me ei taha ju jõuda selleni, et käputäie ebaausate ettevõtjate tõttu kehtestatakse kõigile täiendav lisakohustus. Selline lähenemine tähendaks sisuliselt ausalt tegutsevate ettevõtjate karistamist. Oleme Kaubanduskojas seisukohal, et olemasoleva arsenali võimalusi pole tegelikult lõpuni ära kasutatud. Pigem võiks isegi tõstatada küsimuse, kas seda pole mitte alakasutatud?
Kaubanduskoda pooldab ebausalt tegutsevate ettevõtjate suhtes sanktsioonide rakendamist ja tõhusate meetmete kehtestamist, kuid selle juures ei tohi karuteenet teha ausatele ettevõtjatele. Me ei pea õigeks lahendust, et enamus peab hakkama kannatama vähemuse õigusrikkumiste tõttu ja seda veel eriti olukorras, kus ei ole täpselt ka selge probleemi ulatus või põhjused.
