Ametiühingute keskliidule teeb muret, et Eesti elanike palgad kasvavad liiga aeglaselt. 28. augustil rahvusraamatukogus toimunud arutelul küsis ametiühingute keskliit ekspertidelt, kuidas anda palgakasvule hoogu juurde.
Kas me jääme tiksuma sellise viie-, seitsme-, kümneprotsendise palgatõusuga, kus me jõuame tegelikult Euroopa Liidule järele 25–30 aasta pärast, või on meil majanduses olemas võimalused, kus töötajad ja tööandjad pingutavad, et me teeksime arenguhüppe, et kiiremini edukale poolele läänemaailmast järele jõuda," selgitas ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson arutelu põhiküsimust.
Mitte kõik ei jaga Petersoni arvamust, et palgad kasvavad aeglaselt. Mõned analüütikud ja tööandjad on viidanud, et nii sel kui eelmisel aastal on eestlaste palgad kasvanud üsna kiiresti. Eriti arvestades, et majanduskasv on samal ajal olnud tagasihoidlik. Eelmisel aastal ja tänavu esimeses kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk seitse protsenti.
"Eksportivale tööstusele on see piiriks. Kõrgemale me palku tõsta ei saa, sest meie hinnad ei kasva niivõrd kiiresti turgudel. Globaalne turg ei võta Eesti kiiret kulude kasvu omaks," ütles rõiva- ja tekstiililiidu juht ning tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Meelis Virkebau.
Üritusel osalenud leidsid, et majanduskasvu ja palgatõusu kiirendamiseks peavad muutuma nii töötajad kui ettevõtted.
"Üks on see, missugust tööd inimesed ise suudaksid ja oskaksid teha. Kas nad suudaksid teha rohkem tööd, kui suur on valmisolek oma elus midagi muuta, õppida uusi ameteid, ennast täiendada. Teine asi on muuta ettevõtjate mõtteviisi. Edukas ettevõtja pole mitte see, kes suudab võimalikult vähe maksta, vaid see, kes suudab värvata paremaid spetsialiste ja tekitada inimestes tugevat motivatsiooni ettevõtet edasi viia," rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.
Virkebau sõnul vajaks maksusüsteem kindlasti muutmist. Lisaks sellele peaksid ettevõtted tegema rohkem koostööd ülikoolidega uute toodete arenduseks. "Tuleks mõelda uute kaasaegsete seadmete peale. Ja muidugi täiendada ka kutseõpet ja õppekavasid ülikoolides, et need vastaksid enam tänapäeva nõuetele," jätkas ta.
Ettevõtjad on juba aastaid rõhutanud, et Eesti tööjõumaksud on liiga kõrged. Kantsler Priske sõnul väärib maksusüsteem tõsist arutelu.
"Mis võiks olla maksuvaba miinimum, kuidas ta peaks soodustama inimeste soovi rohkem ja paremini teenida, milline võiks olla tööjõumaksude ja tarbimismaksude tasakaal. Usun ja tahaksin isegi loota, et see võiks olla poliitikutel järgmiste valimiste suur teema," ütles Priske.
Vitsur: mitmetes Euroopa riikides teevad palgad vähikäiku
Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et väljarännet arvestades kasvavad palgad liiga aeglaselt, kuid Eesti majanduse konkurentsivõimet ja produktiivsust arvestades liiga kiiresti. Samas arvas Vitsur, et pigem ühtlustub meie palk Euroopa keskmisega seetõttu, et mitmetes riikides palgatase alaneb.
"Ma arvan, et me liigume keskmisele lähemale, kuid mitte niivõrd sellepärast, et meie palgad hästi kiiresti kasvaksid, aga Euroopas terves reas riikides teevad palgad praegu vähikäiku ja nad tulevad meile ülalt alla lähemale," selgitas Vitsur.
"Kui palgatõus toimub normaalsel majanduslikult baasilt, kui teda tagab produktiivsuse kasv, siis ei ole palgatõusu kiiruses midagi halba, kuid kui ta on tühja koha peal, siis tähendab see seda, et meie makromajandus läheb tasakaalust välja," lisas ekspert.
