Kui välismaine äriühing soovib Eestis tegeleda ettevõtlusega, on tal mitmeid võimalusi:
- asutada Eesti tütarühing (eraldiseisev juriidiline isik);
- registreerida äriregistris Eesti filiaal (ei ole eraldiseisev juriidiline isik; registreeritakse eeskätt juhul kui Eesti äritegevus on püsivat laadi);
- Maksu- ja Tolliameti juures registreerida mitteresidendi püsiv tegevuskoht (ei ole eraldiseisev juriidiline isik). Püsiv tegevuskoht ilma filiaalita registreeritakse eeskätt juhul, kui Eestis toimuv tegevus ei ole nii püsivat laadi, et äriseadustiku kohaselt tekiks filiaali registreerimise kohustus, kuid samas tulumaksuseaduse mõistes on tegemist püsiva tegevuskohaga (näiteks üheaastase kestusega ehitusprojekt või kui Eestis tegutseb välismaise äriühingu müügiesindaja). Püsiva tegevuskoha tulu maksustatakse sarnastel alustel Eesti residendist äriühingutega (kasumi jaotamisel).
Äriregistris filiaali registreerimine ei pruugi veel tähendada maksustamise mõttes püsivat tegevuskohta. Näiteks kui filiaal kogub välismaise peakontori jaoks infot (teeb turu-uuringuid) või presenteerib tootenäidiseid (tellimusi vastu võtmata ja vahendamata), siis tulumaksuseaduse ja rahvusvaheliste maksulepingute mõistes püsivat tegevuskohta Eestis ei teki.
Enamik filiaalidega kokkupuutuvaid inimesi teab, et äriseadustiku § 388 kohaselt peab välismaa äriühingu filiaali juhataja ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitama Eesti äriregistrile välismaise äriühingu audiitorkontrolli läbinud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Kui tegemist on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühinguga, kes oma koduriigis majandusaasta aruannet avalikustama ei pea, ei tule ka tema Eesti filiaalil peakontori majandusaasta aruannet Eesti äriregistrile esitada.
Palju segasem on olukord filiaali enda raamatupidamise ja aruandlusega. Äriseadustiku § 388 ütleb, et: välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 2 lõige 2 ütleb veelgi enam: Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal on raamatupidamiskohustuslane. Erandina sätestab raamatupidamise seaduse § 44, et filiaal lähtub oma raamatupidamise korraldamisel sama seaduse §-dest 1–12. Kuna majandusaasta aruande koostamise kohustusega seonduvad regulatsioonid algavad paragrahvist 13, siis raamatupidamise seaduse kohaselt filiaali kohta eraldi majandusaasta aruannet koostada ei tule.
Enamik lugejaid lõpetab siinkohal seaduse sirvimise ning rohkem filiaali majandusaasta aruande peale ei mõtle. Paraku on Eesti õigusruum palju mitmetahulisem. Nimelt ütleb tulumaksuseaduse § 55, et mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Tulumaksuseadus kohustab majandusaasta aruannet siiski koostama ja esitama (tõsi küll, äriregistri asemel maksuhaldurile). Majandusaasta aruande peavad koostama ja esitama ainult need filiaalid, mis tulumaksu mõistes kvalifitseeruvad püsivaks tegevuskohaks. Aruanne tuleb koostada ja esitada ka selliste püsivate tegevuskohtade osas, mille puhul filiaali registreeritud pole. Asjaomase kohustuse on Maksu- ja Tolliamet ära toonud oma veebilehel avaldatud maksukalendris (tähtajaks 30. juuni): http://emta.ee/index.php?id=1590&;highlight=püsiva,tegevuskoha,majandusaasta
Maksu- ja Tolliamet on väljendanud seisukohta, et kuna tulumaksuseadus ei sätesta püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande täpsemat sisu, aktsepteerib maksuhaldur püsiva tegevuskoha majandusaasta aruannet sellisel kujul, nagu maksumaksja selle esitab. See tähendab, et põhimõtteliselt piisab näiteks filiaali eraldiseisva bilansi ja kasumiaruande esitamisest.
Filiaali majandusaasta aruande kohta on ka radikaalsemaid seisukohti. Näiteks Maksumaksjate Liit väljendas 2008. aastal oma veebilehel seisukoha, et kuna raamatupidamise seadus ei sätesta filiaali aastaaruande koostamise kohustust, siis ei pea seda Maksu- ja Tolliametile esitama. Allakirjutanu nii julgelt seadusi tõlgendada ei riskiks.
Ivo Vanasaun,
juhtiv maksukonsultant,
Deloitte Advisory
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
