Kõigi nõuete osas on ette nähtud aegumistähtaeg. Valdav osa lepingulisi nõudeid aegub kolme aastaga, mille järgselt võlgnik saab esitada aegumise vastuväite ja kohus jätab nõude rahuldamata. Nõudega kohtusse pöördumine enne aegumistähtaja lõppu (tavalises kohtumenetluses, maksekäsu kiirmenetluses või pankrotimenetluses) peatab nõude aegumise ning võimaldab sissenõudjal oma õigused kohtus maksma panna. Kohtus käiva advokaadina julgen aga väita, et kolme aastat ei tasuks oma nõude esitamisega nii või teisiti oodata. Seda alljärgnevatel põhjustel.
Kohtute töökoormus on suur ning asjad venivad. Suure tõenäosusega ei õnnestu kohtust lahendit saada varem kui alles aasta pärast või veelgi hiljem. Siinjuures tuleb arvestada sellega, et kui võlgnik kohtulahendit vabatahtlikult ei täida ja tekib vajadus kasutada kohtutäituri abi, siis kohtutäituril läheb samuti veel mõningane aeg, kuni ta raha võlgnikult (eelduslikult) kätte saab. Seega – mida kiiremini oma õiguste kaitseks kohtusse pöördud, seda varem on lootust raha reaalselt kätte saada.
Asjades, kus on vajalikud näiteks tunnistajate ütlused või muude tõendite esitamine, on üheks tõigaks ka see, et vaidluse asjaolud kipuvad ununema ja poole aasta taguseid või vanemaid asju ei mäletata enam nii täpselt. Varasema kohtusse pöördumise korral on asjaolud kõigil osapooltel selgelt meeles ning tõendite esitamine on sellevõrra lihtsam.
Viimase ja paraku praeguses majandussituatsioonis endiselt aktuaalse asjaoluna tooksin välja riski, et kui kohtusse pöördumisega liigselt viivitada, võib võlgnik vahepeal pankrotti minna. Sel juhul võib tekkida olukord, kus võlast ei õnnestugi midagi kätte saada või kui õnnestub, siis kordades väiksemas summas, kui on võlgnevuse summa.
Juhul, kui lepingupool on sattunud makseviivitusse, soovitan kasutada alljärgnevaid samme.
Esimese asjana tuleks võlgnikule tema võlgnevust pidevalt meelde tuletada, sh esitada viivisenõue (kui seda algusest peale ei nõua, siis hiljem on selle nõudmine keeruline). Mida pikemat aega võlg üleval on, seda ebatõenäolisemaks muutub selle tasumine. Teiseks võiks võlgnikule pakkuda maksegraafikut. Kui võlgnik selle sõlmimisega ei nõustu või sõlmitud maksegraafikust kinni ei pea, tuleks aga kaaluda kiiremas korras kohtusse pöördumist. Selleks on kiireim ja odavaim võimalus maksekäsu kiirmenetlus. Asja lahendamine maksekäsu kiirmenetluses eeldab aga seda, et võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Kui ta peaks siiski vastuväite esitama, on võimalik maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusele üle minna (eeldab täiendava riigilõivu tasumist). Kui on juba ette alust arvata, et võlgnik võib esitada kohtumenetluses nõudele vastuväiteid, võiks pöörduda kohtusse kohe hagiga.
