Heakskiit selle tarbeks on Euroopa Komisjonilt saadud. Kaubanduskoja hinnangul on tegu kahetsusväärse juhtumiga, kus luba seaduse muudatuseks saadakse kolm nädalat enne seaduse jõustumist.
Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul peaksid asjad käima teistpidi: „Kui tahetakse seadusemuudatust teha ning selleks on vaja luba Euroopa Liidult, tuleks kõigepealt saada luba ja alles siis saaks muudatust hakata ellu viima. Praeguse kaasuse põhjal toimus aga kõik tagurpidi. Kõigepealt kuulutati muudatus välja ning alles nüüd saadi selleks ka Euroopa Komisjonilt ametlik luba. Loodan, et taoline juhtum jääb esimeseks ja viimaseks korraks meie õigusruumis."
Ta lisas veel, et Kaubanduskoda koos ettevõtjatega ootab suure huviga Riigikogu vastust ühispöördumisele, kus taotleti mõistlikku aega ettevõtjatele maksumuudatuste kohanemiseks ning millele kirjutas alla 1200 ettevõtjat. Praegusel juhul jõustub seadus, mis Riigi Teatajas avaldati 10. juulil ning hakkab reaalselt kehtima 1. detsembril. Ettevõtjatele jäi sellega kohanemiseks alla viie kuu. Kõnekas näide on siin ka see, et näiteks tulumaksuseaduse muudatus, mis ilmus Riigi Teatajas 2. juulil, jõustus juba 1. septembril.
Palts ütles varasemalt, et ta ei usu, et see muudatus efektiivsusele või ettevõtete tegevuse arengule kuidagi kaasa aitaks. „Maksustamine muutub uute reeglite tõttu keerukamaks ja kindlasti ka kallimaks. Loota, et see aitab kaasa maksupettuste vähendamisele või muudab maksukogumise lihtsamaks ja efektiivsemaks, muidugi ei maksa. Pigem vastupidi. Aga need olid ühed tingimused, mida tuli riigil erandi saamiseks põhjendada. Kuidas Euroopa Komisjonile neid asju põhjendati, jääb arusaamatuks.“
Hetkel kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt võib sõiduauto ostmisel tagasi saada 100% sisendkäibemaksust. 1. detsembril jõustub seaduse muudatus, mille kohaselt võib maha arvata vaid 50% sisendkäibemaksust. Kui ettevõte kasutab sõiduautot ettevõtluse eesmärgil näiteks 75% ulatuses, siis on lubatud sisendkäibemaksu maha arvata ainult 50%. Kui kasutatakse autot 20% ettevõtluse eesmärgil, siis võib maha arvata üksnes 20%. Sama proportsioon kehtib ka auto tarbeks ostetud mootorikütusele või hoolduskuludele.
Taolise muudatuse tegemisel on riik eeldanud, et ettevõtete sõiduautosid kasutatakse erasõitudeks 50% ulatuses ning seetõttu on õigustatud piirangu kehtestamine. Kavandatavad muudatused teevad aga Eesti käibemaksusüsteemi keerukamaks nii ettevõtjale kui ka maksuhaldurile ja raskendavad maksude kogumist ja administreerimist, mis omakorda väljendub kulude suurenemises ja efektiivsuse vähenemises.
