Muudele energiaallikatele ning samuti transpordile ja jäätmetele maksumeetmete kehtestamine või nende karmistamine võiks aidata saavutada keskkonnaeesmärke, luues samal ajal ka võimaluse maksukoormuse täiendavaks nihutamiseks tööjõumaksudelt muudele maksudele, märgib komisjon oma soovitustes Eestile.
Näitena pakub komisjon siin välja prügimaksu, teemaksu, aastase maksu mootorsõiduki kasutamise eest ning energiatarbimisega seonduvad maksud mootorsõidukite omamise või registreerimise eest.
Ühtlasi märgib komisjon oma soovituste Eesti maksusüsteemi puudutavas osa, et Eesti maksude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) jääb Euroopa Liidu (EL) keskmisest allapoole eeskätt madalate nominaalsete maksumäärade tõttu ja on suhteliselt kallutatud tarbimismaksude suunas.
Tarbimismaksudest tulenev maksukoormus, mõõdetuna selle tegeliku maksumäära alusel, oli 2010. aastal 25,6%, mis on üks kõrgemaid EL-is. Tööjõumaksude 37% tegelik maksumäär on mõnevõrra EL-i keskmisest kõrgem.
Sellele vastukaaluks toob komisjon välja, et ettevõtetele, ettevõtete tulule ja kapitalivarudele pandud maksud on Eestis tugevalt alla EL-i keskmise.
Positiivsena toob komisjon toob välja selle, et 2011. aastal võttis Eesti vastu seaduseelnõude paketi, mis hõlmavad üksikisiku ja ettevõtte tulumaksumäära vähendamist ühe protsendipunkti võrra 20%ni alates 2015. aastast, tööga seotud õpingutelt erisoodustusmaksu kaotamist alates 2012. aastast ja kogu tulumaksust tehtavate mahaarvamiste ülemmäära alandamist umbes 40% võrra alates 2012. aastast.
Samas tõi komisjon välja, et Eesti kaotab alates 2013. aastast maamaksu väikestelt ja keskmise suurusega elamukruntidelt, tingimusel et tegemist on maksumaksja peamise elukohaga.
Kuigi selle meetme mõju eelarvele on küllaltki väike, siis nõrgendab see komisjoni hinnangul eluasemesektorile avalduvaid vastutsüklilisi mõjusid. Samuti vähendab see poliitikavõimalusi eelarvetulude tugevdamiseks ja mitmekesistamiseks ilma majanduskasvu kahjustamata.
Maksukuulekusega seonduvad kulud on komisjoni hinnangul Eestis suhteliselt madalad. Samas toob komisjon välja, et varimajanduse võimaliku suuruse kohta tehtud kättesaadavad hinnangud erinevad suuresti, kõikudes neljast protsendist umbes 30 protsendini SKP-st, mistõttu on raske täpselt hinnata, kuivõrd see probleem on Eesti jaoks oluline.
BNS
