Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester rääkis BNS-ile, et komisjon tutvus Maksu- ja Tolliameti (MTA) ettepanekutega, mis käsitlesid aktsiisikaupade maksustamist piiril, töötajate eelnevat registreerimist, keskset e-arvete ja e-kviitungite registrit ja muud.
Sester märkis, et MTA andmeil on praegu arvestuslikult riigil saamata kütuseaktsiisi 22 miljonit, tubakaaktsiisi seitse miljonit ja alkoholiaktsiisi neli miljonit eurot. Lätis on olukord lahendatud sellega, et on antud kord nädalas võimalus ületada piiri selliselt, et aktsiisikaubal tasu ei ole. "Praegu tehakse veel viimased uuringud ja analüüsid, et kas minna [Eestis] analoogselt selle peale, et nädalas korra oleks see piiriületusnorm, mille pealt aktsiisi ei maksta või on ta miski muu," ütles ta võimaliku meetme kohta.
Sesteri sõnul võttis komisjon teisipäevasel kohtumisel aktsiisikaupade piiril maksustamise idee vastu positiivselt, kuid sellega seoses tekkis ka erinevaid küsimusi. "Eelkõige ikkagi, et kuidas toimuvad sel juhul fikseeringud. Kas või sellisel näitel, et kui auto tuleb üle piiri näiteks Venemaalt Eestisse ja tal on 100-liitrine paak ja esimesel korral ei pea maksma potentsiaalset aktsiisi ja ta järgmisel päeval läheb mingil põhjusel taas Venemaale ja ta on ära sõitnud viis liitrit bensiini ja tuleb 95 liitriga. Tegelikult piirivalvuri jaoks on tekkinud olukord, kus tuuakse riiki uuesti 95 liitrit sisse."
Rahanduskomisjoni esimees märkis, et sellised nüansid on vaja enne kõik läbi lahendada. "Me ei saa öelda täna seda, et kohe saame seaduse vastu võtta," lausus ta, lisades, et idee kui sellisega tuleks aga edasi minna.
Töötaja esmase registreerimise tööandjale kohustuslikuks muutmise kohta ütles Sester, et see puudutab eriti ehitussektorit, kus maksu- ja tolliameti kohapealsete kontrollide puhul nendib väga suur osa inimesi, et on alles esimest päeva tööl. "Üheks võimalikuks lahenduseks on, et kui ettevõtja tahab võtta endale kedagi tööle, siis ta kas läbi elektroonilise kanali või läbi SMS-teenuse annab enne sellest teada."
Sesteri sõnul oli see meede diskussiooniobjektiks ja vähemalt komisjoni esmane reaktsioon oli üsna positiivne. "Üldse erinevad haldusbürokraatiaga seotud küsimused on sellised, et peab alati kaaluma, et iga selline täiendav reageeringu tegemine riigi mingile struktuurile nõuab jälle täiendavat ressurssi," lausus ta, märkides, et tuleb vaadata, milline on selle meetme tulu.
"Aga kui riik loob eeldused läbi elektroonilise või läbi SMS-kanali, kus ta viib rahalise kulu minimaalseks ja ka ajalise kulu praktiliselt olematuks, siis vähemalt esmane mulje oli, et pigem on siin tulubaasi parem laekumine," rääkis Sester. Ta lisas, et enne uute töötajate töölevõtmist maksuhalduri teavitamise puhul räägiti 10 miljonist eurost, mida see meede täiendavalt riigieelarvesse tooks.
Maksuameti välja pakutud keskse e-arvete ja e-kviitungite registri kasutuselevõtu kohta ütles Sester, et ka amet ise indikeeris kohtumisel, et sellise registri ellukutsumise aluseks on see, et suured ettevõtjate liidud seda toetavad. "See kindlasti saaks olla ettevõtjatekeskne ehk siis sellist kardetud Suure Venna efekti, et nüüd kõik eraisikud peaksid hakkama ennast identifitseerima, seda kohustust kindlasti ei saa tulla," kommenteeris ta, lisades, et pigem võiks seda vaadelda tekkiva uue võimalusena.
Sesteri sõnul lubas MTA maksupettuste tõkestamise ideedega edasi töötada ja tulla juba lähinädalatel välja omapoolse nägemusega, olles valmis vastama kõikvõimalikele tekkivatele küsimustele.
Teisipäevasel kohtumisel oli juttu ka maksuvõlglastest. Sester märkis, et kui kogu maksuvõlg on maksuameti andmeil praegu kokku suurusjärgus 360–380 miljonit eurot, siis sellest 144 miljonit eurot ehk pea 50% kogu maksuvõlgnevusest on tekitanud ligilähedaselt tuhat inimest riigis. "See näitab seda, et väga selgelt peaks sellega tööd tegema. Tegemist on nii-öelda tankistidega," kommenteeris ta.
MTA prognoosib Sesteri sõnul selleks aastaks potentsiaalseks maksuaugu suuruseks 438 miljonit eurot. Sellest enamik, 46% ehk 220 miljonit eurot tuleb käibemaksu, 19% ehk 94 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 16% ehk 78 miljonit eurot tulumaksu saamatajäämisest. "See väga selgelt näitab, et tööpõld on olemas," kommenteeris rahanduskomisjoni esimees.
Sesteri sõnul näitab üheksa kuu statistika alates mullu juulist kuni tänavu märtsini, et kütusega seotud maksupettuste vältimiseks mullu vastu võetud seadus on toonud 66 miljonit eurot maksude enamlaekumist.
