Üldreeglina on kinnisasja käive maksuvaba ning eluruumi käivet ei saa ka vabatahtlikult maksustada. Samas tuleb lähtuda kinnisasja tegelikust kasutusest, see tähendab, et kontorina kasutatav korter on käsitletav äriruumina, mille müüki teisele ettevõttele saab optsiooni korras maksustada. Siiski ei ole kinnisasja käive alati maksuvaba, vaid üldreeglile on kehtestatud erandeid.
Käibemaksukohustuslane peab korteri (sh eluruumi) müüki käibemaksuga maksustama juhul, kui korterit on oluliselt parendanud ning võõrandab selle enne parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. Ehitis loetakse oluliselt parendatuks, kui parendusega seotud kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. Näiteks kui korteri soetusmaksumus on 100 000 eurot, loetakse see oluliselt parendatuks, kui parendamise kulud ületavad 110 000 eurot.
Kuna põhivara võõrandamisest tekkinud müügikäivet ei arvestata käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära (16,000 eurot kalendriaasta algusest arvates) sisse, siis pelgalt selle tehingu tõttu käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki. Käibemaksukohustuslasena registreerimata isik ei pea oma käivet käibemaksuga maksustama.
