Saadud päringu puhul vastame üksnes maksuaspekte puudutavatele küsimustele.
Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevalt on tööandjale pandud rida kohustusi, muu hulgas näiteks nõue, et töötajatele peab olema tagatud kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Tegemist on tööandja seadusest tuleneva kohustusega, mida ei saa aga öelda kohvi ja muu joogi maitsestamiseks kuuluva (nagu suhkur, kohvikoor, piim jne) kohta. Seega juhul kui tööandja kannab ise töötajate kohvikulud, tuleb seda vaadelda kui töötajatele tehtud erisoodustust TMS-i § 48 mõttes ja maksustada see nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Maksuhalduri antud juhistega kohvi ja muude kuumade jookide maksukäsituse osas saate näiteks tutvuda alljärgneval lingil http://www.emta.ee/index.php?id=23811#joogivesi.
Kliendi vastuvõtukulud ei kuulu maksustamisele seni, kuni ei ületata vastuvõtukuludeks ette nähtud maksuvaba piirmäära ning kui need on ettevõtlusega seotud ning dokumentaalselt tõendatud. TMS-i § 49 kohaselt on võimalik külaliste või äripartnerite toitlustamise, sh jookidega seotud väljamakseid teha kalendrikuus tulumaksuvabalt üldsummas kuni 2% ulatuses äriühingu poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
Juhime teie tähelepanu veel asjaolule, et tulenevalt KMS-i § 30 lõikest 1 ei saa sisendkäibemaksu maha arvata külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks tehtud kulutuste puhul. Seega on nimetatud kulud käibemaksuga maksustamise seisukohast võrdsustatud kuludega, mida tehakse ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel (erinevalt TMS-i käsitusest). Sisendkäibemaksu piirangut rakendatakse, kui kulutuse tegemisel on selge, et kulutus on tehtud eespool nimetatud eesmärgil. Samas juhul, kui kulutus tehakse ettevõtluse maksustatava käibe eesmärgil, kuid pärast kasutatakse osa kaupa näiteks külaliste või oma töötajate toitlustamiseks, arvatakse sisendkäibemaks esialgu maha ning pärast maksustatakse kulu omatarbena.
