Hotellide ja majutusasutuste käibemaksu järsk tõstmine üheksalt protsendilt 22 protsendile toob endaga kaasa negatiivseid tagajärgi ennekõike sellele sektorile, aga ka sektoriga seotud loomemajandusele, nagu näiteks kultuuri- ja spordiürituste ning konverentside ja kontsertide korraldamisele, filmide tootmisele, samuti muuseumidele ning kultuurikorraldajatele, seisab pöördumises, milles rõhutatakse, et majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu jääb Eesti ilma ligi sajast miljonist eurost.
Pöördumise kokkuvõtte kohaselt on planeeritav muudatus mitmes punktis negatiivse mõjuga ja põhjustab niinimetatud doominoefekti.
Eestisse jääb tulemata ligi 100 miljonit eurot aastas, väheneb järsult välisturistide (sh ärituristide) arv; Eesti riigi rahvusvaheline konkurentsivõime langeb järsult; hinnatõus mõjutab negatiivselt Eesti majandust ja kultuuri- ja spordiürituste rahvusvahelist positsioneerimist, põhjustades tulude langust ja suursündmuste nihkumist teistesse riikidesse; kannatab teenusmajandus tervikuna, näiteks ostab suurüritus, mida korraldatakse Eestis, ligi 500-600 ettevõttelt teenuseid - kui väheneb turistide arv, väheneb ka ostetavate teenuste maht.
Pöördumise kohaselt võib majutussektoris, teenusmajanduses, suurüritustel ning loomemajanduses töö kaotada kokku ligi 2400 töötajat.
"Eesti on aastatega loonud endale maine kui väga külalislahke riik, kes suudab korraldada maailma tipptasemel kultuuri- ja spordiüritusi. Selleks on kogu sektor teinud suuri pingutusi. Vaatamata keerulisele geograafilisele asukohale ja otseühenduste vähesusele võrreldes valdava osa teiste Euroopa Liidu riikidega, oleme suutnud ühiste pingutustega tõsta Eesti maailma turismikaardile.
Eesti ettevõtete loodud turismitaristu, hea hinna ja kvaliteedi suhe ning professionaalsus ürituste korraldamisel on aidanud korvata meie vajakajäämisi.
Kaalul on Eesti maine ja konkurentsivõime - välisturismi kadumist Eestis ei saa tulevikus tagasi tuua mitte ühegi reklaamikampaaniaga. Suurüritusi ei ole võimalik sõrmenipsust uuesti ellu äratada. Eesti riik on end aastaid tutvustanud atraktiivse sihtkohana ja investeerinud enneolematult ressursse - plaanitav käibemaksu muudatus toob kaasa aga väga suure tagasilöögi juba tehtud tööle.
Meie ühine eesmärk koos turismisektori, loomemajanduse ja teenusmajandusega on ekspordi suurendamine – turism on raskel ajal moodustanud 15 protsenti Eesti teenuste ekspordist, olles tähtsuselt teine teenuste ekspordi vedaja Eestis. Usume, et kõik koos ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes, soodsates majandustingimustes, suudaksime Euroopa kontekstis olla karmis konkurentsis väärikad ja edukad.
Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus kultuuri- ja spordiüritused peavad maksma mitte ainult käibemaksu, vaid väga kõrget käibemaksu. Paljudes riikides on kultuuri- ja spordiüritused kas täielikult vabastatud käibemaksust või siis kehtib neil soodustus. Ometi usume, et kultuur suudab kasvatada majanduslikku tulu, aga seda juhul, kui majutusasutuste käibemaksu ei muudeta. Täna peab majandus kõikidest kriisidest taastuma. Maksumäärade kiirkorras tõstmise asemel peavad allakirjutanud oluliseks sellele eelnevat sektoriteülest põhjalikku mõjuanalüüsi ning mõjutatud osapoolte kaasamist edasistesse aruteludesse," seisab pöördumises.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Music Estonia, Tallinna Pimedate Ööde filmifestival, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Kontsert,Tallinna Kontserdimaja AS, festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz, Eesti Filmitootjate Klaster, Viljandi pärimusmuusika festival, Music Estonia ja Live Music Estonia, Tallinn Music Week ja Station Narva festivalid, Kunstiasutuste Liit, Eesti Kooriühing, VLG Filmid OÜ, Eesti Etendusasutuste Liit, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Live Nation Estonia, Von Krahl, Eesti Muuseumide Liit, SA Arvo Pärdi Keskus ja Eesti Kinoliit MTÜ.
