Erinevatel ajaloolistel põhjustel on Eestis diislikütust maksustatud neli korda kõrgema aktsiisiga kui vedelgaasi, maagaasi sootuks mitte ja keegi ei tea, miks diislikütuse ja mootoribensiini aktsiisid erinevad just nii palju kui nad erinevad, rääkis Uusküla teisipäeval Äripäeva kütuseturu aastakonverentsil.
Rahandusministeeriumi on valminud valitsemisala arengukava aastani 2019 ja kuigi dokumendis näidatud kuupäevi ja protsendimäärasid ei saa veel kindlas kõneviisi käsitleda, siis suund on Uusküla sõnul siiski üks: kütuste maksustamine ühetaolisemalt, pigem kütuses leiduva energia koguväärtuse alusel ja ühtse süsteemina.
"Praegu mõjutab riigi poolt kogutavaid aktsiise kolm peamist faktorit: Euroopa Liidus kehtestatud alammäärad, majandus- ja tarbijapoliitilised otsused ning vajadus eelarvesse raha koguda," ütles Uusküla, kelle sõnul võiks maksustamine olla oluliselt süsteemsem ja kuigi 2019. aastaks tegelike reformide teoksaamisest pole veel põhjust loota, siis õiglasemaks võiks maksusüsteem muutuda küll.
Energiasisalduse järgi arvutamine võiks Uusküla järgi olla adekvaatne kriteerium, millest võiks saada kogu süsteemi alus, kuid ta möönis, et poliitilised kaalutlused nagu näiteks fossiilsete ja taastuvenergiast saadud kütuste eristamised ei tohiks samuti ära kaduda. Ka pole Uusküla sõnul mõistlik agressiivselt maksustada äsja turule sisenenud uusi kütuseid.
Küsimusele, kas arengukavas loodetakse ka erimärgistatud diislikütuse ärakaotamist, vastas Uusküla, et jah, kuid see ei saa enne teoks, kui ei ole leitud alternatiivset kompensatsioonimeetodit põllumajandus- ja kalandussektorile, mis praegu erimärgistatud diislikütust kasutavad. Küsimusele, kas peaks aktsiiside määramisel arvestama erinevate kütuste mõjuga keskkonnale, ütles Uusküla, et peaks, aga seda ei tehta.
