"Läti maksuerisus annab mikroettevõtetele võimaluse ausat äri ajada. Ka Eesti ettevõtjad on andnud märku, et nende maksude tasumise jõud on piiri peal ja et ellujäämise nimel on vaja tihti valikuid teha," ütles Helm lehele.
Ta tõdes, et tihti on alternatiiv maksude optimeerimine, näiteks ümbrikupalkade maksmine. "Lätis ei pea mikroettevõtted enam andma täie rauaga, vaid saavad maksta endale jõukohaseid makse. Mulle paistab Läti idee väga hea, aga tuleb mõelda ka võimalike miinuste peale," märkis Helm.
Tema hinnangul võib üks kitsaskohtadest olla asjaolu, et ettevõtjatel on võimalik pärast kolme tegevusaastat, mille jooksul kehtib 9-protsendine maksumäär, ettevõte sulgeda ning otsast peale alustada.
"Samuti on küsitav, kuidas tagatakse, et ettevõtte käive jääb kuni 100 000 euroni aastas, et 9-protsendise maksumäära alla kuuluda. Kui maksumäär sõltub käibest, siis see võib motiveerida osa käibest peita," tõdes Helm.
Ta märkis, et Eestis võiks olla üks võimalus käibel silma peal hoida 1000-euroste arvete deklareerimine, ent neid arveid edastab Helmi sõnul vaid 38 protsenti ettevõtetest.
Eelmise nädala lõpus otsustas Läti seim täpsustada ja pikendada väikeettevõtete loomist lihtsustavat seadust. Lätis kehtib mikroettevõtetele, mille käive on 7000–100 000 eurot, esimesel kolmel aastal 9-protsendine maks, neljandal aastal kasvab määr 12 protsendini. Tulu-, sotsiaal- ega töötuskindlustusmakset sellised ettevõtted eraldi arvestama ega maksma ei pea.
Mikroettevõtte staatuse saamiseks ei tohi töötaja tulu ületada 700 eurot kuus, käive ületada 100 000 eurot ega töötajate arv ületada viit.
