Likvideerimisaruandluse erisused
Oluline on teada likvideeritavate raamatupidamiskohustuslaste aruandluse vorme ning staatusest tulenevaid eripärasid.
Likvideeritavate raamatupidamiskohustuslaste aruandluse vormid jagunevad
likvideerimismenetluse hetkeseisu järgi üldjoontes kolmeks:
- likvideerimisaruanne – koostatakse majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel (üldjuhul likvideerimisotsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga);
- likvideerimise vahearuanded – koostatakse likvideerimismenetluse käigus, kui likvideerimist ei ole majandusaasta lõppedes veel lõpule viidud (sisuliselt on tegu likvideeritavate raamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aastaaruannetega);
- lõpparuanded – lõppbilanss ja vara jaotusplaan koostatakse likvideerimismenetluse lõpetamisel.
Kuna likvideerimisaruandeid tuleb koostada likvideerimismenetluse alustamisest kuni lõpuleviimiseni, on väga oluline raamatupidamise korraldamise eest vastutava pädeva isiku olemasolu kogu likvideerimismenetluse perioodil kuni lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamiseni. Seejuures on tähtis, et raamatupidamise korraldamise eest vastutavad isikud viiksid ennast kurssi likvideerimisaruannete koostamise erisustega, et tagada nõuetekohase aruandluse koostamine.
Likvideeritavate raamatupidamiskohustuslaste aruandluse koostamisel tuleb lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded“ (edaspidi – RTJ 13). Eelnimetatud juhendis kirjeldatud arvestuspõhimõtteid tuleb varade ja kohustuste hindamisel ning aruannete esitusviisi osas järgida ka juhul, kui raamatupidamiskohustuslane ei ole raamatupidamise aastaaruande koostamise hetkeks veel alustanud likvideerimismenetlust, kuid majandustegevuse lõpetamine 12 kuu jooksul aruande koostamise hetkest arvates on tõenäoline.
Kogu artiklit koos näidetega saate lugeda peagi ilmuvast Raamatupidamisuudistest Nr7 (134) 2011
Toimetus
