Maksu- ja Tolliamet (MTA) asus uurima ka puhta taustaga käibemaksukohustuslaseks soovijaid, kuna avastas, et petturid kasutavad pahaaimamatuid inimesi ära riigilt raha välja petmiseks.
Nimelt kasutavad petturid puhta taustaga inimesi, et saada lihtsustatud korras käibemaksukohustuslase numbrit. Kui number olemas, siis toimub kärmelt juhatuse liikmete vahetus nende vastu, kel endil oleks eelmise firmade kehva maksukäitumise tõttu kohustuslase numbri saamine olnud raskendatud. Siis kasutatakse ettevõtet ära lühiajalise pettuse läbiviimiseks - firma nimel väljastatakse arveid koos käibemaksuga ja tehingupartner küsib käibemaksu riigilt tagasi. Pettuse läbi viimiseks loodud firma aga jätab käibemaksu tasumata, kirjutab Postimees.
Kui maksuhaldur alustab menetlusega, siis äriühingu esindaja seletusi andma ei ilmu, äriühing kustutatakse edasise pettuse tõkestamiseks käibemaksukohustuslaste registrist. Petturid asutavad aga uue äriühingu ja protsess kordub.
Seetõttu suurendaski MTA juunis kontrollide arvu ka registrisse saamisel ja pöörab suuremat tähelepanu isikutele, kes ei ole varem ettevõtlusega tegelenud ja soovivad esmakordselt oma ettevõtet käibemaksukohustuslaseks registreerida, selgitas ameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaar.
Mullu registreeriti käibemaksukohustuslaseks 10 415 isikut ja kustutati 7877 isikut. Neist ligi pooled kustutati ettevõtluse puudumise tõttu. Jõesaare sõnul on registrist kustutatute suure arvu üks võimalikke põhjuseid just käibemaksupettuste läbiviimine.
On juhtunud, et kui MTA pöördub registreerida soovija poole täiendavate küsimustega ettevõtluse kohta või küsib täiendavaid tõendeid, näiteks firma äriplaani ja finantsprognoosi, loobuvad puhta taustaga inimesed registreerimise taotlusest.
"Oluline on silmas pidada, et käibemaksukohustuslase avalduse esitamisel kinnitab esindusõiguslik isik oma allkirjaga ettevõtlusega tegelemise või alustamise. Seega, kui samal ajal alustatakse ettevõtte müügiprotsessiga, on tegemist avaldusel valeandmete esitamisega, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot," ütles Jõesaar.
