Sel aastal sisseastunud tudeng saab vajaduspõhist õppetoetust, kui tema pereliikme kohta on sissetulek alla 280 euro. Õppetoetust saab taotleda eesti.ee leheküljel ja toetuse andmine otsustatakse rahvastikuregistri ja maksukohustuslaste registri andmete põhjal, vahendas ERR-i uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
Paljude tudengite vanemad aga elavad ja töötavad välisriigis, mis tähendab, et registrite andmed võivad olla puudulikud ja süsteem määrab toetuse tudengile, kes seda saama ei peaks. Kui rahvastikuregistris on inimese elukohaks märgitud Eesti ja inimene seda ise ei muuda, siis enamasti jõuavad õiged andmed registrisse mitmeaastase hilinemisega.
"Nii palju informatsiooni on rahvastikuregistris elukohtade kohta, kui inimesed seda ise annavad. Elukoha andmed esitab rahvastikuregistrisse ju inimene ise," nentis Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Maksukohuslaste registrisse jõuavad andmed tuludeklaratsioonide põhjal, aga kui inimene elab ja töötab välisriigis ning on otsustanud maksta töötasult makse seal, siis ei pruugi Eesti registris andmeid tema tulude kohta olla. "Kui nad ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes, siis nad meile oma tulusid deklareerima ei pea," kinnitas Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhata Helen Põllo sõnul nemad andmete õigsust üldiselt eraldi kontrollima ei hakka. Vea korral peatatakse toetuse maksmine ja tudeng juba saadud summat tagastama ei pea. "Kui aga on tegemist tahtliku valeandmete esitamise või olukorraga, kus üliõpilane on tegelikult teadnud, et ta ei kvalifitseeru õppetoetuseks, aga registris on tema andmed seda võimaldanud, siis kaob tal ka käesolevaks ja järgmiseks aastaks taotlemisõigus ära," ütles Põllo.
