Võimalikku maksukahju, mille ärahoidmisega amet tegeleb, prognoositakse 2024. aastaks 99 miljoni euro jagu.
MTA käibemaksu osakonna riskijuht Kristi Veskuse sõnul ei kasvanud küll rikkumiste arv, kuid kasvanud on summad.
„Võrreldes varasemate aastatega ei ole kasvanud rikkumiste arv, küll aga on olnud suuremad kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste summad. Seda võib tingida ühest küljest nii ettevõtete kehvem majanduslik olukord, aga ka meie riskimudelite järjepidev täiustamine, tänu millele leiame üles just kõige teravamad probleemkohad,“ lisas ta.
Veskuse sõnul on enamlevinud põhjused aasta-aastalt samad ja kõige rohkem leiab MTA vigu just käibemaksu tagastustaotluste analüüsimise käigus. Neid tuli ettevõtetel parandada enam kui 1631 korral, kokku 25,2 miljoni euro ulatuses.
Rikkumiste sisu poolest on endiselt levinuimaks maksudest kõrvale hoidmise viisiks käibe varjamine, mida tuvastati 2023. aastal 1639 äriühingu puhul, kelle käibemaksukohustust suurendati kokku 25 miljoni euro ulatuses.
Sarnaselt eelmise aastaga hoiab MTA ka alanud aastal fookuses kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi, millega tekitatakse aastas riigile käibemaksukahju hinnanguliselt 7,6 miljonit eurot. Peamisteks rikkumisteks selles osas on kinnisvara müügitehingutelt käibe deklareerimata jätmine ning alusetult esitatud tagastusnõuded äriühingute nimele soetatud, kuid maksustatava ettevõtlustegevuse tarbeks mittekasutatavate eluruumide soetamiselt. 2023. aastal tuvastati kontrollide käigus kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi 230 korral, mille tulemusena suurendati ettevõtete erinevate maksude, sealhulgas lisaks käibemaksule ka juriidilise isiku tulumaksu ja tööjõumaksude kohustusi kokku 4,4 miljoni euro ulatuses.
Kuna sellest aastast kehtib senisest kõrgem käibemaksumäär, on paratamatu, et summad suurenevad veelgi. Kokku on 2024. aasta alguse seisuga MTA kaardistanud ligi 19 000 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on täheldatud võimalikke käibemaksuriske ja kes võivad tekitada arvatavat maksukahju riigile kokku 99 miljoni euro ulatuses.
Jälgime olukorda pingsalt, kuid meie sihipärane andmetele tuginev tegevus maksudest kõrvalehoidjate kaardistamisel on aasta-aastalt järjest viljakam ning oma osa annavad ka uued järelevalve meetmed ja info, mis sellest aastast meie kasutuses on,
sõnas Veskus.
Nimelt peavad kõik makseteenuse pakkujad edastama sellest aastast maksuhalduritele infot piiriüleste maksete kohta ja tänu sellele on võimalik võtta suurema tähelepanu alla välisriikide e-kauplejad, kellel võib olla tekkinud kohustus tasuda Eestile käibemaksu seoses Eesti tarbijatele müüdud kaupade ja e-teenustega. Lisaks hakkab MTA kasutama ka veebiplatvormide poolt maksuhalduritele edastatud infot platvormil tegutsevate ettevõtjate poolt müüdud kaupade ja teenuste müügikäibe võrdlemiseks ettevõtete poolt deklareeritud käibeandmetega.
