MKSi muudatused on ajendatud vajadusest võtta Eesti õigusse üle 2010. aastal jõustunud Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel ning 2011. aastal jõustunud Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 

Maksuhaldurite vastastikune ametiabi

Seadusemuudatused osutavad, et MTA võib taotleda ja osutada ametiabi (s.o eelkõige maksuvõla sundtäitmine) ELi liikmesriikide ja teiste riikide asjakohasele ametiasutusele, kellega on Eestil sõlmitud maksuleping.

Üldiselt nõutakse makse sisse sissenõudjariigi reeglite alusel, sest maksulepingud ega ELi õigus ei anna selle kohta üksikasjalikumaid suuniseid (ELi teatud määrused täpsustavad menetlusreegleid osaliselt, sellest lähemalt allpool). Ka MKSi muudatustes sätestatakse, et maksuhalduri ja maksumaksja seisund ja õigused menetluses on sätestatud riigisiseste õigusaktidega. See tähendab, et MTA ja välisriigi asjakohane ametiasutus ei saa omavahel kokku leppida lisameetmetes, mida näiteks MKS ei luba Eestis tavalise maksuvõla sissenõudmisel rakendada.

Uuenduslik on loetelu alustest, mille esinemisel võib MTA keelduda rahvusvahelise ametiabi andmisest. Need alused on järgmised:

1.     taotletavat teavet ei ole võimalik hankida;
2.     taotletava teabe edastamine kahjustaks maksukohustuslase äri-, tootmis- või ametisaladust;
3.     taotletava teabe edastamine ohustaks Eesti riigi julgeolekut või kahjustaks avalikku korda;
4.     taotluses olevate nõuete kogusumma on alla 1500 euro.

Nende tingimuste esinemise korral võib MTA keelduda ametiabist, kuid ei pea seda tegema. Tulevikus on huvitav näha, millal kahjustaks ametiabi osutamine näiteks Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda. Võib ka loota, et ressursi kokkuhoiuks ei hakata alla 1500-eurose kogunõudega summasid menetlema. Samuti selgub tõenäoliselt edaspidi, milliste riikide maksuhaldurite puhul võib MTA pidada teabe edastamist maksukohustuslase äri-, tootmis- või ametisaladuse kahjustamiseks.

Hinnangu selle kohta, kas ametiabi andmisest keeldumise alused on täidetud ja põhjendatud, annab MTA. Ametiabi andmisest keeldumise faktist ja keeldumise põhjustest tuleb abi taotlenud riiki teavitada. Tõenäoliselt saame edaspidi täpsemalt teada põhjustest, mille tõttu ei ole taotletavat teavet võimalik hankida. Kas sellise olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui isik on saanud maksuhaldurilt kirja, ent ei võtnud selle alusel temaga ühendust?

Sissenõudmine ja sundtäitmine

Muudatused täpsustavad, et sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel osutab rahvusvahelist ametiabi MTA. Rahvusvahelise ametiabi korras on võimalik nõuda makse sisse Eestis elavalt või asuvalt või siin vara omavalt maksukohustuslaselt.

Direktiiv 2010/24/EL täpsustab, millistele maksudele ametiabi menetlus kohaldub. Direktiivi artikli 2 kohaselt on direktiivi kohaldamisalaks nõuded, mis on seotud

•     maksude ja maksetega, mida koguvad liikmesriigid või nende territoriaalsed või halduslikud allüksused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse asutused, või mida kogutakse liidu nimel;
•     toetuste, sekkumiste ja muude meetmetega, mis kuuluvad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi täieliku või osalise rahastamise süsteemi, sealhulgas nende meetmetega seonduvalt sissenõutavate summadega;
•     lõivude ja teiste maksetega, mis on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse alusel;
•     halduskaristusted, trahvide, teenustasude ja lisamaksudega, mis on seotud selliste nõuetega, mille puhul võidakse taotleda vastastikust abi;
•     teenustasud tõendite ja samalaadsete dokumentide väljastamise eest seoses maksude ja maksete haldustoimingutega;
•     intresside ja kuludega, mis on seotud sissenõutavate nõuetega.

Direktiiviga ei ole hõlmatud järgmised rahalised kohustused:

•     kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis kuuluvad tasumisele liikmesriigile või liikmesriigi allüksusele või avaliku õiguse kohaselt loodud sotsiaalkindlustusasutustele;
•     direktiivis nimetamata teenustasud;
•     tasumisele kuuluvad lepingulised summad, näiteks avalike teenuste eest makstavad teenustasud;
•     kriminaalkaristused, mis ei seondu maksude tasumisega.

Seda loetelu on püütud tuua üle ka Eesti õigusse. MKSi muudatused viitavad direktiivi artiklis 2 sätestatud maksudele ja maksetele ning nendega seotud kõrvalkohustustele, rahalistele karistustele ja makstavatele toetustele. Seetõttu võib eeldada, et selle loetelu vastavus direktiivis toodule hakkab tekitama vaidlusi. Näiteks sätestab direktiiv, et maksudega mitteseotud kriminaalkaristused ei ole direktiiviga hõlmatud, ent sellist piirangut MKS ei sisalda.

Sissenõudmistaotlusega on seotud ka nn ettevaatusabinõude taotlus. Direktiivi kohaselt on taotlus lubatav, kui see on vajalik tagamaks nõude sissenõudmist juhul, kui maksunõue või taotluse nõude täitmist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud täitmist lubavat dokumenti. Taotluse rahuldamine on lubatav, kui taotluse saanud riigi õigus võimaldab selliste taotluste rahuldamist. Teisalt on oluline, et ettevaatusabinõud on sellises olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi õiguse kohaselt.

MKSi muudatused viitavad ettevaatusabinõude puhul MKSi §-s 1361 kirjeldatud menetlusele: võimalikud on keelumärked registrites (halduskohtu loal), hüpoteegi seadmine, sissenõude pööramine rahalistele õigustele ning halduskohtu loal kohtutäituri poole pöördumine täitetoimingute sooritamiseks. MKS ei täpsusta, et ettevaatusabinõu rakendamine peab olema lubatud ka taotleva riigiõiguse kohaselt.

Muudatused täpsustavad, et välisriigist saabunud sundtäitmise avalduse korral on lubatud kasutada kõiki MKSis sätestatud sundtäitmise võimalusi.

Sundtäitmise aluseks on ühtne juriidiline dokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:

1.     teave täitmist lubava esmase juriidilise dokumendi kohta, nõude kirjeldus, sealhulgas selle laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle komponendid (maksmisele kuuluv põhisumma, intressid);
2.     isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;
3.     välisriigi pädeva asutuse andmed.

MTA peab toimetama võlgnikule kätte sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. Muudatuste seletuskirjas on asutud seisukohale, et need kaks on täitedokumendid, mis tuleb kätte toimetada eesti keeles (v.a juhul, kui võlgnikuga on muu kokkulepe).

Sundtäitmise hoiatuses teatab MTA, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. Sundtäitmine peatatakse, kui välisriigi täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA on saanud huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe.

Teabevahetus

Muudatuste kohaselt vahetab MTA välisriigi pädeva asutusega teavet riigi, kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate ning nõukogu direktiivis 2010/24/EL sätestatud maksude ja maksete ning nendega seotud kõrvalkohustuste, rahaliste karistuste ja makstavate toetuste kohta. Teabevahetuse täpsem menetluslik pool on sätestatud ELi õigusaktides.

Kui tavaliselt on teabevahetuseks vajalik taotluse koostamine ja menetlemine, siis muudatustega sätestatakse MTA-le võimalus vahetada korrapäraselt (ilma eraldi taotluseta) välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta kogutavat teavet järgmiste tulude kohta:

1.     töösuhtest saadud tasu ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu;
2.     juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu;
3.     elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis;
4.     makstud pension;
5.     kinnisvaratulu;
6.     muud tulud.

Seejuures võib MTA edastada välisriigis õige maksukohustuse määramise tagamiseks maksumenetluses kogutavat teavet asjassepuutuvale välisriigi asutusele omal algatusel.

Olukorras, kus majandustegevus on üha enam liikmesriikide ülene, on taolises olukorras tekkiva maksuvõla sissenõudmise ja teabevahetuse protsessi täpsustamine tervitatav.  Nagu ikka uute reeglite kehtestamisel, võib eeldada teatavaid rakendusprobleeme. Kuna tegemist on ka EL õiguse ja maksulepingutega seotud küsimustega, on reeglite rakendamine tavapärasest keerukam ning tõenäoliselt on reeglite selgitamiseks vajalik ka Euroopa Kohtu abi.