MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on maksuhalduri ülesanne muuhulgas ka seadusliku majandustegevuse kaitsmine vähendades ebatervet konkurentsi. “Märgukirjade saatmise puhul on tegemist ühe olulisema meetmega Maksu- ja Tolliameti kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamises,” selgitas Veermäe. “Ümbrikupalkade maksmine mõjub laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsib iga ühiskonnaliikme heaolu,” toonitas Veermäe.
Maksuhaldur lähtus ümbrikupalga riskide hindamisel ettevõtte poolt tehtud väljamaksete võrdlusest teiste samas piirkonnas ja samal alal tegutsevate äriühingutega.
Veermäe sõnul on maksuhalduri eesmärk maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval maksuseaduste rikkumise ennetamine ning selle asemel, et esimese meetmena ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega koormata, antakse neile esmalt võimalus ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia. Eeltooduga antakse vaatluse alla võetud ettevõtteile võimalus kindla perioodi jooksul maksukorralduse seadusest tulenevalt ise oma maksudeklaratsioone parandada.
Maksuhalduri hinnangul jäi 2008. aastal nende 254 ettevõtte puhul kokku riigieelarvesse laekumata vähemalt 28 miljonit krooni. Kohalikele omavalitsustele jäi seetõttu laekumata tulumaksu ca 6,3 miljonit krooni.
Märgukirjade saajad jagunevad maakondade lõikes alljärgnevalt: Harju maakond 199, Tartu maakond 15, Pärnu maakond 9, Viljandi maakond 7, Ida-Viru maakond 5, Järva maakond 4, Rapla maakond 4, Lääne-Viru maakond 4, Võru maakond 2, Jõgeva maakond 2, Hiiu maakond 1, Lääne maakond 1, Põlva maakond 1.
Käesoleval aastal edastatakse teavituskirjad ka äriühingute töötajatele. Teavituskirjaga juhib maksuhaldur isikute tähelepanu sotsiaalsetele garantiidele ja toob välja, mida isik kaotab kui saab ümbrikupalka. Füüsilistele isikutele saadetavate kirjadega soovib maksuhaldur tõsta teadlikkust maksude tasumise vajalikkusest.
Maksu- ja Tolliamet
