Maksu- ja Tolliamet on viimaste nädalate jooksul suurendanud eesmärgipäraselt üle idapiiri toodavate kütusekoguste kontrollimist, takistamaks ebaseaduslikku kütusevedu.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2011. aastal sõidukeid, mis ületasid piiri tihedamini kui 15 korda kuus, kokku 1014 - piiriületusi kõikide nende sõidukite poolt kokku umbes 7900 korda ühe kuu jooksul ehk 260 korda päevas.
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helmi sõnul iseloomustavad sellised numbrid selgelt süsteemset, organiseeritud ja ebaseaduslikku äritegevust kütusevaldkonnas. "Sellise tegevuse tõttu tuuakse turule vähemalt 12 miljonit liitrit kütust ühe aasta jooksul, mis tekitab riigile 5,8 miljonit eurot kahju. Ja see kalkulatsioon on veel tagasihoidlik," selgitab Helm.
Korduvkülastajate osakaal idapiiril on kõige suurem Koidulas - 34%. Kõige suurem Läti kodanikest piiriületajate osakaal on Luhamaal, kus pea pooled kütusevedajatest on lätlased.
MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu kinnitab, et MTA kontrolltegevuse karmistamise tõttu on järjekorrad piiril viimasel ajal oluliselt lühenenud: "MTA automaatse numbrituvastussüsteemi andmetel on kõige sagedasemate piiriületajate arv viimase kahe nädala jooksul vähenenud Koidulas 75%, Luhamaal lausa 88%".
Viimasel nädalal on piiriületajate käitumine Koidut aga üha enam üllatanud. "On ette tulnud juhtumeid, kus kütusevedajad on väljuval suunal deklareerinud paagis oleva kütuse, et sisenedes ei tuleks sellelt makse tasuda, kuid toll on avastanud, et paagis on tegelikult vesi. On väheusutav, et selle vee saab hiljem paagist täielikult kätte. Aga kütus, mille seaduserikkujad toovad järgmisel korral üle piiri samas paagis, on veega segatud, mistõttu seab selline ebakvaliteetne kütus ohtu iga seda kasutava auto tehnilise seisukorra," selgitab Koidu.
Oma tegevuses tugineb MTA alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse sätetele, mis kehtestavad mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise ja aktsiisiga maksustamise korra. Mootorsõidukiga Eestisse saabumisel peab kaasas olev kütus paiknema standardses kütusepaagis, seda tuleb kasutada samas mootorsõidukis ja selle kogus peab olema vajalik sõiduki sihtkohta jõudmiseks. Sõiduki sihtkoha määrab selle juht, kuid seejuures peab see vastama ka tegelikkusele.
Aktsiisivabastust ei rakendata ka mitte sihtkohani sõiduks juhul, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Selle kindlaks tegemisel võtab Maksu- ja Tolliamet arvesse kütuse Eestisse toomise sagedust ja põhjust, kütuse ja sõiduki valdaja ärilist seisundit, kütuse Eestisse toimetamise viisi, kütusega seotud dokumente ning kütuse kogust ja laadi. Tavaliselt on kütusevedaja tihe piiriületaja, mistõttu harva piiri ületavaid isikuid MTA üldjuhul ei kontrolli.
Ilma maksustatavat kütust deklareerimata ja makse tasumata on Eestisse sisenemine koos kütusega keelatud.
